Sõja 1341. päev: Vene õhurünnakus Kiievile hukkus kolm ja sai viga 31 inimest | Välismaa

Venemaa ööl vastu pühapäeva korraldatud õhurünnakus Kiievile hukkus kolm ja sai viga 31 inimest, sealhulgas kuus last, teatasid Ukraina ametnikud.

Kiievi linnapea Vitali Klõtško teatas, et linna Desnianski linnaosas tabas Vene rünnak üheksakorruselist elamut, mille teine ja kolmas korrus said kahjustada. Seitse vigastatut, sealhulgas kaks last, viidi linna haiglatesse, ütles Klõtško.

Kiievi linna sõjaväevalitsuse juht Tõmur Tkatšenko teatas, et Desnianski linnaosas sai pihta 16-korruseline elamu ja veel üks korruselamu Oboloni linnaosas, mille katusele kukkusid droonijäänused.

Tkatšenko sõnul puhkes Desnianski linnaosas tabamuse saanud hoones tulekahju. Hävitatud Vene droonitükid kukkusid Desnianski linnaosas kortermajale, süüdates tulekahju, mis kiiresti haaras mitu korrust, lisas linnapea.

Ukraina riiklik hädaolukordade teenistus teatas, et hoone ülemistelt korrustelt päästeti 13 inimest.

Rünnaku täielik ulatus ei ole kohe teada. Kiievis ja selle ümbruses kestis õhuhäire umbes poolteist tundi.

Sotsiaalmeediasse postitatud videotes on näha suurt tulekahju ühes pihta saanud hoones.

Väljaande The Kyiv Independent ajakirjanike sõnul oli Kiievis alates kella 2.35 kuulda mitut plahvatust. Ametnikud märkisid, et rünnaku ajal käivitati linnas õhutõrje.

Tegemist on juba järjestiku teise Venemaa öise õhurünnakuga Kiievile, ööl vastu laupäeva toimunud rünnakus sai kaks inimest surma ja vähemalt 11 inimest vigastada.

Rünnakut kommenteerinud Ukraina president Volodõmõr Zelenski kutsus üles kehtestama uusi karme sanktsioone Venemaa ja tema liitlaste vastu.

“Iga Venemaa rünnak on katse tekitada tavaelule võimalikult palju kahju,” ütles Zelenski sotsiaalmeediapostituses. “Muidugi on vaja täiendavaid tolli- ja sanktsioonipiiranguid Venemaa ja kõigi nende vastu, kes aitavad tal pinnal püsida,” ütles ta.

Ukraina sõjaväeametnikud teatasid Telegramis, et Venemaa lasi öösel Ukraina pihta 101 drooni, millest 90 tulistati alla.

Zelenski ütles, et Venemaa on viimase seitsme päeva jooksul Ukraina vastu kasutanud ligi 1200 ründedrooni, enam kui 1360 juhitavat õhupommi ja üle 50 erinevat tüüpi raketi.  

Venemaa õhutõrjeüksused lasid pühapäeval alla kaks drooni, mis olid teel Moskva poole, teatas Moskva linnapea Sergei Sobjanin.

Sobjanini sõnul uurivad spetsialistid allalastud droonide fragmente.

Ukraina väed vabastasid kaks küla Donetski oblastis, umbes 30 kilomeetri kaugusel Pokrovskist põhjas, teatas Ukraina kindralstaap pühapäeval.

Kindralstaabi sõnul lõid Ukraina väed viimase kümne päevaga Kutšerivi Jari ja Suhhetske külast välja Vene väed.

Sündmusi sõjaväljal jälgiva monitooringugrupi DeepState`i andmeil on samuti Kutšerivi Jar ja Suhhetsek Ukraina vägede kontrolli all.

Venemaa režiimi juht Vladimir Putin külastas riigi relvajõudude juhtimispunkti Ukrainas ja kohtus seal kindralstaabi ülema Valeri Gerassimoviga ning Ukraina-vastases sõjas osalevate üksuste juhtidega, Vene meedia pühapäeval.

“Kõik nad andsid ülemjuhatajale üksikasjaliku ülevaate olukorrast kontaktjoonel,” teatas Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov..

Peskovi sõnul tehti eraldi ülevaade Kupjanski ja Krasnoarmeiski suuna kohta ning selles väideti, et Kupjanski suunal on piiramisrõngas kuni 5000 Ukraina relvajõudude liiget ja Krasnoarmeiski suunal 5500 Ukraina relvajõudude liiget.

Venemaa ründas nädala jooksul Ukrainat ligi 1200 ründedrooni, rohkem kui 1360 liugpommi ja rohkem kui 50 raketiga, ütles pühapäeval Ukraina president Volodõmõr Zelenski.

“Iga Venemaa rünnak on katse tekitada igapäevaelule võimalikult palju kahju. Sel nädalal on need olnud rünnakud elamutele, meie inimestele, lastele, tsiviiltaristule. Need on venelaste jaoks kõige olulisemad sihtmärgid,” ütles ta oma Telegrami kanalil.

“Tuhanded rünnakud eri tüüpi relvadega – Venemaa kasutas vaid ühe nädala jooksul Ukraina vastu ligi 1200 ründedrooni, enam kui 1360 liugpommi ja rohkem kui 50 eri tüüpi raketti,” lisas Zelenski.

Sõjas jõudude tasakaalu muutmiseks tuleb tugevdada Ukraina õhutõrjesüsteemi ja kaitsetööstust ning Euroopa peab selgelt näitama, et seisab tõeliselt Ukraina kõrval ja mitte selle selja taga, ütles Austria sõjaline ekspert ja Austria relvajõudude erubrigaadikindral Gerald Karner.

“Otsustav tegur on õhutõrjesüsteemi tugevdamine. See peab olema Euroopa, Ameerika Ühendriikide ja NATO toetuse fookuses. Samal ajal on äärmiselt oluline, et Ukraina jätkaks oma kaitsetööstuse arendamist,  sealhulgas logistikat, seadmete remonti ja taastamist ning selle kõige kaitsmist. Sama oluline on, et Euroopa näitaks selgelt, et seisab tõeliselt Ukraina kõrval ja mitte selle selja taga. See on fundamentaalne erinevus,” rääkis erukindral laupäeval intervjuus uudistekanalile Ukrinform.

Karneri sõnul reageerib Euroopa aeglaselt, sest 27 valitsuse töö koordineerimine ei ole kerge.

“Kuid kui süsteem tööle hakkab, siis tegutseb see tõhusalt ja annab tulemusi,” oli erusõjaväelane veendunud.

“Ma arvan, et Ukraina tunneb seda hiljemalt järgmisel aastal,” ütles ekspert.

Karneri hinnangul hakkab see süsteem Brüsseli viimaste uudiste põhjal otsustades tõepoolest toimima.

“Euroopa kaitsetööstuse võimsused kasvavad ja toetus Ukrainale muutub süsteemsemaks. Euroopa ostab aktiivsemalt Ameerika relvasüsteeme, mis seejärel Ukrainale üle antakse. Euroopa Ülemkogu viimased otsused viitavad sellele selgelt. Ametlikult puudutavad need Euroopa Liidu ja NATO idatiiva kaitse tugevdamist, kuid praktikas tähendab see ka relvatarnete lihtsustamist Ukrainale,” rääkis erukindral.

Ukrinform tõi välja, et Euroopa Liidu liidrid kinnitasid Brüsseli tippkohtumise kaitse- ja julgeolekualastes järeldustes vajadust tihedaks koostööks Ukrainaga ning selle integreerimiseks Euroopa kaitsetööstusesse.

USA president Donald Trump ütles laupäeval, et ei plaani Venemaa režiimi juhi Vladimir Putiniga kohtuda, kui ei tea ette, kas Ukraina sõja lõpetamises on võimalik kokkuleppele jõuda.

“Ma ei taha oma aega raisata, kui kokkulepe pole võimalik,” sõnas Aasiasse teel olnud USA liider presidendilennuki pardal ajakirjanikele.

Trump lisas, et tema suhe Putiniga on suurepärane, kuid väljendas pettumust asjade senise käigu üle.

“Mul on alati olnud suurepärane suhe Vladimir Putiniga, aga ma olen selles väga pettunud. Arvasin, et selle oleks saanud korda enne Lähis-Ida rahu,” tõdes USA riigipea.

Ühendriigid teatasid kolmapäeval uute sanktsioonide kehtestamisest, mis on suunatud kahele suurele Vene naftafirmale ehk Rosneftile ja Lukoilile. Sanktsioonidest teatati pärast seda, kui Trumpi ja Putini vaheline Budapesti kavandatud kohtumine tühistati.

Trump lisas siiski, et loodab sõja ja sanktsioonide peatsele lõpetamisele.

Ukraina relvajõudude praegusteks ülesanneteks Pokrovski suunal on vaenlase diversiooni- ja luuregruppide otsimine ning hävitamine, teatas laupäeval piirkonda külastanud Ukraina relvajõudude ülemjuhataja Oleksandr Sõrskõi.

Samuti sissepiiratud Vene sõjaväelaste hävitamine ja vangistamine, lisas kindral.

Sõrskõi pidas kohtumise armeekorpuste, brigaadide ja teiste üksuseülematega, kes täidavad lahinguülesandeid Pokrovski suunal ja otse Pokrovski linna piirkonnas.

Ülemjuhataja kuulas ära ettekanded operatiivolukorra kohta. Arutati mitmeid küsimusi eesmärgiga tugevdada kaitsevõimet ja takistada vaenlase edasist edasiliikumist.

“Ülesanded eraldiseisvate vaenlase diversioonigruppide otsimiseks ja hävitamiseks ning sissepiiratud vaenlase isikkoosseisu hävitamiseks ja vangistamiseks jäävad aktuaalseks,” rääkis Sõrskõi.

Ülemjuhataja andis vajalikud käsud kaitsejõudude varustamiseks kõige vajalikuga eelkõige selleks, et suurendada tõhusust vastase droonide ja suurtükiväe tõrjumisel.

Sõrskõi kordas kõikide tasandite ülematele, et oma ettekannetes tegeliku olukorra kohta informatsiooni võltsimine või varjamine on lubamatu.

“Ebaaususel on liiga kõrge hind ehk meie sõdurite elud. Minu peamine nõue on tõde. Olgu see milline tahes. Ülemal, kes varjab tõde lahinguväljal valitseva olukorra kohta, ei ole õigust olla ülem,” rõhutas ülemjuhataja.

Ukrinform teatas laupäeval, et Ukraina õhudessantväed vabastasid Donetski oblastis Pokrovski suunal Suhetske asula.

Ukraina relvajõudude pühapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

– elavjõud umbes 1 136 890 (võrdlus eelmise päevaga +900);

– tankid 11 291 (+4);

– jalaväe lahingumasinad 23 477 (+18);

– suurtükisüsteemid 34 002 (+15);

– mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1526 (+0);

– õhutõrjesüsteemid 1230 (+0);

– lennukid 428 (+0);

– kopterid 346 (+0);

– operatiivtaktikalised droonid 74 399 (+214);

– tiibraketid 3880 (+0);

– laevad/kaatrid 28 (+0);

– allveelaevad 1 (+0);

– autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 65 517 (+81);

– eritehnika 3981 (+0).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.