Oli aeg mitte nii kaua aega tagasi, kui kolonel Matti Pitkäniitty alluvad Soome piirivalvurid pidid muretsema selliste asjade pärast nagu „kilogrammivanaemad”.
Eakaid vene prouasid veeti Peterburist Soome busside kaupa, et varuda plasmateleviisoreid ja 4 kg juustu, mis oli lubatud maksimum. See oli maksuametile tüütu, kuid riigi julgeolekule vaevalt oht, vahendab Times.
Olukord oli nii rahulik, et mõned Soome poliitikud hakkasid kahtlema, kas nende riik üldse vajab piirivalvet.
Nüüd ei küsi seda enam keegi. Praegu on Pitkäniitty alluvad 235 täiskohaga töötajat ja 150 ajateenijast koosnev rotatsiooni korras teenistuses olev koosseis esimene kaitseliin iga tulevase sissetungi vastu üle NATO-Venemaa piiri 300 kilomeetri pikkusel Põhja-Karjala lõigul.
Kui esimene sügisene jahedus ja uduvihm laskub selle riigi kaguosas asuva järvede ja tihedate männi- ja kasemetsade maastiku kohale, harjutatakse Onttola lähedal asuval polügoonil kaitseväeharjutusi uusimas värvatute rühmas. See oli Teise maailmasõja ajal Soome pommitajate juhtimisbaas.
See on karm ettevõtmine. 15. oktoobril ujusid nad 20 meetrit üle jõe, kasutades oma vihmakindlaid presente ujukitena. Järgmisel päeval harjutas tosin ajateenijat, kuidas NH90 Eurocopterist välja hüpata ja kiiresti laskepositsioone sisse võtta seljakottide ja mullavalli taga, samal ajal kui nende kaasvõitlejad kükitasid lõkke ümber sooja saamiseks.
Üks Soome kaitseminister ütles kord, et iPhone’i ja PlayStationi põlvkond on väikese treeninguga suurepärased sõdalased. Ajateenijate viimast satsi vaadates tundub see liigagi usutav. Need umbes 140 noormeest ja 10 noort naist veedavad suure osa tulevast talvest laagris, kus temperatuur võib langeda kuni -40 kraadini.
Päevad algavad tavaliselt kell 6 hommikul hommikujooksuga ja võivad kesta kella 20-ni õhtul. Alati, kui ajateenijad baasist lahkuvad, peavad nad oma nutitelefonid vahetama Valmet RK62 automaatrelvade vastu, mis on Kalašnikovi Soome versioon.
21-aastane Osmo, elektriliinide insener, kes on oma 12-kuulise allohvitseride (NCO) kursuse lõpusirgel, ütles, et üks raskemaid asju oli riiete kuivana hoidmine, et need külmakahjustusi ei tekitaks talve sügavustes.
„Sa pead oma elu aastaks pausile panema, aga me peame suutma oma riiki kaitsta ja see on väike hind selle eest,” ütles ta. „Mõne aja pärast saavad sinu ümber olevatest inimestest sinu tõeliselt head sõbrad. Ma ütleksin, et sellist sõprust sa kusagilt mujalt ei saa.”
Erinevalt enamikust teistest Euroopa riikidest on Soome piirivalve tihedalt seotud sõjaväega.
Selle ülemad läbivad samad riigikaitsekursused kui nende relvajõudude kolleegid, nad kasutavad sama ajateenijate reservi ja osalevad samades sõjalistes plaanides. Hädaolukorras laenavad nad isegi armee raskerelvastuse inventarist, näiteks Javelini tankitõrjerakette.
Pitkäniitty ütles, et neil on ka sõidukivastaste miinide varu, mida saab kriisiolukorras lühikese etteteatamisega kasutada pikkade piirilõikude muutmiseks hoolikalt planeeritud miiniväljadeks. Tulevikus on neil ka jalaväemiinid.
Soome poliitilised ja sõjaväelised juhid rõhutavad väga, et Venemaa poolt oleks nende riigi ründamine enesetapumõte. Soomel on 5,6 miljoni elaniku kohta umbes 900 000 reservväelast, samuti Euroopa suurim suurtükiväe arsenal ja piisavalt geograafilist sügavust, et luua logistilisi õudusunenägusid igale sissetungivale väele, sarnaselt Punaarmeele 1939.–1940. aasta talvesõja ajal.
Ometi on piirivalvuri roll piiril valvamisel – igaks juhuks, kui Kreml peaks selle vea tegema – omandanud peaaegu glamuurilaadse läike.
19-aastane Lukas, kes on Helsingi lähedal Vihtis elav turvatöötaja ütles, et ta oli spetsiaalselt registreerunud ajateenistusse piirivalves.
„Päev, mil Venemaa ründas Ukrainat [2022. aastal], oli kõigi jaoks kohutav, sest me ärkasime uudise peale, et Euroopas on nüüd sõda,” ütles ta. „Meie koolides oli õudne ja masendav õhkkond. Aga mõne aja pärast saime aru, et peame end veelgi rohkem ette valmistama, kui me seda juba oleme teinud.”
Õppust viiakse läbi sama rangusega kui tavaarmeedes. Mõne kilomeetri kaugusel metsas on tosinast allohvitserist koosnev salk jagatud rünnaku- ja kaitsemeeskondadeks, et harjutada jalaväemanöövreid.
Ründajad, kes suhtlevad vaid käemärkide abil, et oma positsioone mitte reeta, liiguvad vaenlase vaatlusposti poole, kuni nende ülem langeb ja nad kaotavad korratunde.
Pärast seda kogunevad mõlemad pooled, et halastamatult omaenda sooritust kritiseerida. „[Ründava üksuse juht] oli liiga kaugel ees. Kui ta oleks end maastikul varjanud, oleks ta ellu jäänud. Ta suri, sest tegi rumalaid asju,” ütles õppust juhendav leitnant, kes nimetas end vaid Villeks.
Järgmisel kuul pakuvad need ajateenijad luuret palju suuremas sõjamängus, kus osaleb kaks Soome kaitseväe brigaadi, samal ajal kui tulevaatlejad harjutavad suurtükiväe rünnakute suunamist Lapimaa põhjaosas Arktikas.
Kontrast igapäevase piirivalvega on rabav. Tunnise autosõidu kaugusel asub 1340 kilomeetri pikkuse Venemaa piiri idapoolseim punkt, mis asub umbes samal pikkuskraadil kui Kairo ja kaugemal idas kui Kiiev või Peterburi.
Siin koosneb piir 10 meetri laiusest räsitud rohu ja kibuvitsaribast, mis on metsas lagendikul. Igal suvel liituvad Soome piirivalvurid oma Vene kolleegidega, kes on osa julgeolekuteenistusest FSB, ja veedavad kolm päeva mööda piiri jalutades, umbrohtu niites ja kontrollides, kas kõik on korras.
Endistel parematel aegadel kohtus Pitkäniitty oma FSB kolleegiga kümme korda aastas. Nüüd on see arv vähenenud neljani.
Praegu on kontaktid jäänud põhimõtteliselt professionaalseks, kuid neil on ritualiseeritud passiiv-agressiivsuse alatoon. Kui puu peaks üle piiri kukkuma, saevad soomlased selle korralikult mööda piiri maha ja jätavad ülejäänu venelaste koristada.
„Jutt on muutunud,” ütles Pitkäniitty. „[Venelaste] vaatenurgast on Soome liitumine NATO-ga [2023. aastal] suur asi, milleks nad polnud valmis. Mida kaugemale [julgeoleku]olukord läheb, seda sügavamale riiklik propaganda nende mõtlemisse tungib ja see ei aita meid.”
Patrullimine ise on idülliline. Piirivalvurid lähevad välja kolmeliikmelistes meeskondades, kuhu kuuluvad koerajuht ja droonioperaator, ning sammuvad mööda piiri 12-tunnistes vahetustes, peatudes aeg-ajalt esmaabi andmiseks või kohalike elanike seas toime pandud pisikuritegude kohta käivate teadete kontrollimiseks, ja naasevad seejärel palkmajja. Selles Villa Pesolas on saun ja must labrador nimega Nero, mis tähendab soome keeles „geeniust”.
Õhkkond on kõhedusttekitavalt vaikne. Meeskond ütleb, et nad pole kunagi Vene piirivalvureid väljas näinud; Pitkäniitty on näinud vaid ühte Vene patrulli 30 aasta jooksul. Sel aastal on toimunud ainult kolm loata piiriületust: kaks maismaad mööda ja kalalaev, mis kogemata 50 meetrit Soome vetesse eksis.
See kõlab rahustavalt sündmustevaeselt. „See töö meelitab ligi inimesi, kellele meeldib palju vaikust ja loodust,” ütles üks piirivalvuritest.
Kuni Talvesõja lõpuni olid mõlemad pooled sellest piirist Soome territoorium. Kahe kilomeetri raadiuses keelutsoonis elab peresid, kes on siiani vihased maa pärast, mis neilt ära võeti, kui Stalin 1940. aastal Karjala idaosa hõivas ja peaaegu pool miljonit põgenikku kodudest välja ajas.
Veel tunni aja kaugusel lõunas lõikab läbi kõnnumaa uhiuus 3,5 meetri kõrgune okastraadirullidega kaetud terasaed, mis on osa 380 miljoni euro suurusest tõkkest, mille Soome püstitab umbes 200 kilomeetri ulatuses kõige ligipääsetavamatele piirialadele pärast seda, kui Venemaa väidetavalt hakkas teistest riikidest ebaseaduslikke migrante sisse laskma.
See on varustatud kaamerate, valjuhääldite, prožektorite ja teega, mis on piisavalt tugev rasketehnika kandmiseks.
Napilt 200 kilomeetrit idas rajavad venelased Petroskoisse uue armeekorpuse, mis koosneb motoriseeritud jalaväediviisist ja kahest brigaadist. Pitkäniitty sõnul võivad nad piirile jõuda vaid nelja tunniga, liikudes edasi mööda teedevõrku, mille soomlased ehitasid sajand tagasi, kui see Karjala osa kuulus veel neile.
Tema sõnul avastatakse sissetungijad poolsalajase „väikeste roheliste mehikeste” sissetungi korral, nagu Venemaa Krimmi sissetung 2014. aastal, ja politsei taktikaga piiratakse sissetungijad kiiresti sisse. „Me looksime perimeetri, just nagu pangaröövi puhul,” ütles Pitkäniitty.
Kui Kreml peaks aga olema piisavalt rumal, et korraldada täiemahuline sissetung, pole kolonelil illusioone selle kohta, kuidas asjad kulgeksid: „Rünnakutelg läheks otse läbi meie liinide. Peame olema valmis maha jääma, isegi kui rünnak läbib meie positsioone.”
Loe lisaks
Discover more from eestinen
Subscribe to get the latest posts sent to your email.