“Filosoofilistelt kõrgustelt vaadates tundub mulle, et muutuste vajadust on hakatud tajuma, kuid endistviisi tahaksid paljud elada samamoodi edasi, nagu on harjutud elama. Ning ajalugu õpetab, et see on pikk protsess,” kirjutas Heldur Meerits e-kirjas Ülar Margile märtsis 2011.
Oma mõtted sõnastas Ülar Mark, EALi esimees aastatel 2006–2007:
Telli uudiskiri ja saadame sulle kord nädalas ülevaate Ehituslehe olulisematest lugudest.
“Heldur oli ajast ees. 2007. aastal olin liidu esimees ja olime jõudnud arusaamiseni, et arhitektide positiivset poolt on vaja ühiskonnas avada. Olime olukorras, kus arhitektide, poliitikute ja arendajate vahel toimus suhtlus vaid ajakirjanduse vahendusel. Igaüks oli oma mullis. Kaugemale vaatavaid tegevusi oli vähe.
Arhitektide liidus sündis mõte, et peaksime tegema oma preemia, lisaks Kultuurkapitalile. Otsisime objekti hindamise asemel rohkem tegevusele keskendunud kandidaate. Eesmärk oli luua laiema pinnaga preemia, millel on ka laiem kandepind. Seega oli rahastuse leidmine üks peamisi küsimusi.
Heldur oli jäänud silma arhitektuurinäitustelt ja sisulisest huvist arhitektuuri vastu. Kohtumisel Helduriga läks jutt alati ja kohe sisuliseks. Hakkasime koos temaga preemiat disainima. Helduri vaade oli alati pikem ja pisut filosoofiline, samal ajal väga reaalne ja jalad maas. Mingi omalaadne terviku taju ja mis peamine, innustav ja alati positiivne, lahendusi otsiv. Lõpuks jõudsime lahenduseni – noore arhitekti preemia, millega kaasneb reisitšekk ümbermaailmareisiks ja seni tehtud tööde publitseerimise finantseerimine.
Koos läksime Tiit Pruuli juurde, kes ideega kohe haakis, ja Go Travel reisibüroo asus toetama reisi korraldamisega. Sellest oli vähe, Helduri toel läksime President Toomas Hendrik Ilvese juurde, et saada preemiale taha avalikkust, riiklikku tausta. Edaspidi andiski noore arhitekti preemiat üle President isiklikult. See traditsioon on säilinud tänaseni.
Võib kindlalt väita, et Heldur oli selle tulevikku vaatava preemia peadisainer. Noore arhitekti preemiat on välja antud alates 2008. aastast kümnel korral. See on värskendanud hea arhitektuuri tekkimise lähtekohta, sundinud noori hetkeks kokkuvõtteid tegema, et targemini edasi minna. Heldur oli tegutseja. Juba teise noore preemia laureaadi, Martin Aunini, kutsus Heldur projekteerima oma Lahemaa kodu.
Hiljem, arhitektuurikeskuse nõukogu kokku pannes, oli loomulik valik kutsuda ka Heldur, kes andis kogu keskuse algusaastatel hindamatut nõu, mitte kuidas ja mida, vaid kuidas asjadest mõelda. Arhitektuuri eksport, näitused, koolitused, loengud – kõigi nende mõtestamisel oli Heldur abi vaja. Õpetaja suure tähega, kelleks ta ennast ise aga kindlasti ei pidanud.
Heldur oli sideaine arhitektuuri ja ühiskonna vahel laiemalt.”
Eesti Arhitektide Liit: Oleme kaotanud olulise koostööpartneri, kaasamõtleja ja Suure inimese
Heldur Meerits oli arhitektide liidu jaoks esimene päris Suur Toetaja ja seda mitte vaid rahaliselt. Juba 2003. aasta liidu üldkogul anti Meeritsale EALi auliikme staatus põhjendusega, et vähe on majandus- ja finantsvaldkonnas inimesi, kes väljendavad mõtteid arhitektuurist professionaalidega ühel lainel, kes on ajakirjanduses kirjutanud, et inimeste heaolu ei tohiks näha üksnes suuremates toetustes, vaid tähelepanu vajab ka elukeskkond ja arhitektuur. Meerits mõistis juba siis, et Eesti riik vajab ka otsuseid, mis ei liiguta suuri rahasid – arhitektuuripoliitikat – ning vastutus elukeskkonna kvaliteedi edendamises on riigil.
Heldur Meerits osales kuni viimase ajani aktiivselt Eesti Arhitektuurikeskuse nõukogu töös ja toetas noore arhitekti preemia väljaandmist. Viimasel aastal mõtles ta sisuliselt kaasa Eesti Arhitektuurikeskuse uue juhi valimistel. Ka noore arhitekti preemia statuudi järjekindel ajakohastamine oli Helduri idee.
Helduri ärasaatmine toimub sel reedel, 31.10 kell 14 Lillepaviljonis. Oodatud on kõik sõbrad, tuttavad ja omaksed.