„Ma ei viitsi“ – kolm lihtsat sõna, mida on üllatavalt raske tõlkida

Keegi ütleb eesti keeles „ma ei viitsi“ ja eestlasele on mõte kohe selge. Teistes keeltes pole seda sugugi sama lihtne ühe sõnaga edasi anda. „Viitsimine“ pole päris sama mis tahtmine, suutmine ega jaksamine. Inimene võib midagi täiesti vabalt teha suuta ja isegi tahta, aga ikkagi mitte viitsida.

Inglise keeles tuleb seetõttu valida vaste vastavalt olukorrale. I don’t feel like it tähendab pigem, et pole tuju või tahtmist. I can’t be bothered annab edasi mõtet, et asi tundub tüütu või pole pingutust väärt. I don’t have the energy viitab aga juba sellele, et jõudu napib ehk inimene ei jaksa. Ükski neist ei kata kõiki olukordi, kus eesti keeles piisab ühest tegusõnast ehk viitsimisest.

Seda näitab hästi ka küsimus „Kas sa viitsid korraks vaadata?“. Siin pole jutt sellest, kas teisel inimesel on energiat või tuju, pigem on see viisakas palve midagi teha. Inglise keeles kõlaks loomulikult näiteks Could you take a look? või Would you mind taking a look? Nii tundub, et „viitsimisele“ endale polegi eraldi vastet vaja, sest tõlgitakse hoopis kogu olukorda ja selle mõtet.

Eesti keele põhisõnavara sõnastik seletab „viitsima“ kui nõusolekut midagi teha ja selleks oma energiat kulutada. Eesti keele seletav sõnaraamat annab tähendusteks muu hulgas „tahtmist omama“, „vaevaks võtma“ ja „vaevuma“.

Just siin tuleb hästi välja, mida niinimetatud tõlkimatu sõna tegelikult tähendab. See ei tähenda, et mõtet pole võimalik teises keeles väljendada. Pigem puudub seal üksainus sõna, mis kannaks samu tähendusvarjundeid ja sobiks kasutamiseks kõigis samades olukordades. Ka tõlketeaduses kasutatakse „tõlkimatu“ sõna mõistet sageli sõnade kohta, millel pole teises keeles täpset üks ühele vastet, kuigi nende tähendust saab edasi anda teiste vahenditega.

Eesti keeles otsitud tõlkimatud sõnad

„Viitsima“ pole ainult eesti keele sõna

„Viitsima“ pole eesti keelde laenatud soome ega vadja keelest. Eesti etümoloogiasõnaraamatu järgi on tegemist läänemeresoome tüvega, mille sugulased on säilinud mitmes meie sugulaskeeles. Soome keeles viitsiä, vadja keeles viittsiä ja isuri keeles samuti viitsiä. Sõnaraamat nimetab võimaliku kaugema vastena ka liivi sõna vītš, mille tähendus on „lõbu, rõõm“.

See tähendab, et eesti, soome, vadja ja isuri sõna ei ole üksteiselt hiljem laenatud, vaid pärinevad ühest vanemast läänemeresoome tüvest. Keeled kujunesid aja jooksul eraldi ning sõna häälikuline kuju muutus neis veidi erinevaks, kuid tähendus jäi lähedaseks.

Seega on „viitsima“ pigem vana läänemeresoome keelepärand kui üksnes eestlastele omane keeleline leiutis.

„Jaksama“ pole sama mis „suutma“

Sarnane lugu on sõnaga „jaksama“. Eesti keeles võime öelda nii „ma ei jaksa enam kõndida“ kui ka „ma ei jaksa nii kallist autot osta“.

Esimesel juhul räägime jõust ja energiast. Inglise keeles võiks öelda I can’t walk any further või I don’t have the energy to keep walking. Teisel juhul on jutt rahalistest võimalustest ja loomulik vaste oleks I can’t afford such an expensive car.

Eesti keel saab seega ühe tegusõnaga hakkama väga erinevates olukordades, samal ajal kui inglise keel peab vastavalt tähendusele valima erineva väljendi.

„Paras“ võib tähendada peaaegu kõike, peaasi et see oleks paras

Veel huvitavam sõna on „paras“. Püksid võivad olla parajad, toit parajalt soe ja praegu võib olla paras aeg koju minna. Mõte on kõigil juhtudel sarnane: midagi on just selline või sellises koguses, nagu vaja.

Inglise keeles tuleb vastavalt olukorrale valida näiteks the right size, just right või the right time.

Ja siis on olemas veel hoopis omamoodi kasutus: „Paras sulle!“ Siin ei räägita enam sobivast suurusest ega õigest hetkest, vaid väljendatakse mõtet, et inimene sai selle, mille oli ära teeninud. Seega ei saa ka sõna „paras“ ühe ingliskeelse sõnaga kõigis olukordades asendada.

„Leil“ on tõlgitav, aga kogu tähendus ei pruugi kaasa tulla

Kõiki selliseid sõnu ei saa rangelt võttes siiski tõlkimatuks nimetada. Leil on näiteks inglise keeles tõlgitav sõnaga steam. Ent „hea leil“, „hüva leili“, „leili võtma“ ja „leili viskama“ sisaldavad eestlase jaoks rohkem infot kui lihtsalt teadmist, et õhus on veeauru.

Sel juhul pole probleem mitte niivõrd sõna otseses tähenduses, vaid selle ümber kujunenud kultuurilises taustas. Sõnastikuvaste võib olla olemas, kuid kõiki seoseid ja varjundeid see endaga automaatselt kaasa ei too.

Samasse rühma võib paigutada talgud. Eesti keeles piisab ühest sõnast, et kirjeldada ühise eesmärgi nimel korraldatud vabatahtlikku ühistööd. Mõtte saab teises keeles loomulikult ära seletada, kuid sama loomulikku ja sama laia kasutusega ühesõnalist vastet pole alati võtta.

Google Trendsi järgi tuntakse otsingutermini „untranslatable words“ vastu maailmas jätkuvalt huvi, kuigi viimase viie aasta otsinguhuvi on olnud eelnenud viie aastaga võrreldes madalam.

Tõlkimatuid sõnu otsitakse endiselt

Tõlkimatute sõnade vastu tuntakse huvi ka Google’is. Google Trendsi ülemaailmsed andmed näitavad, et otsinguterminit „untranslatable words“ on otsitud kogu aeg, ehkki otsinguhuvi on periooditi märgatavalt kõikunud. Viimasel viiel aastal oli tõlkimatute sõnade otsinguhuvi Google Trendsi võrdluse järgi umbes 30 protsenti väiksem kui sellele eelnenud viiel aastal.

Google Trendsi numbreid ei saa tõlgendada otsingute absoluutarvuna. Andmed normaliseeritakse valitud aja ja piirkonna kõigi otsingute suhtes ning skaalal 0–100 tähistab 100 vaadeldava perioodi suurimat suhtelist otsinguhuvi.

Samuti on oluline, et antud juhul on kasutatud otsingutermineid, mitte Google Trendsi teemasid. Otsingutermini puhul mõõdab Trends konkreetse sõna või väljendi kasutamist ega liida sellele automaatselt juurde kõiki sünonüüme või teistes keeltes sama mõtet väljendavaid sõnu. Neljast sõnast otsitakse kõige enam sõna saudade.

Veel huvitavam pilt tekib siis, kui panna Google Trendsis kõrvuti neli sõna, mida sageli tuuakse näiteks siis, kui räägitakse raskesti tõlgitavatest mõistetest.

Viimase viie aasta ülemaailmses võrdluses oli neljast otsinguterminist suurima keskmise otsinguhuviga portugali saudade – 65 punkti. Sellele järgnesid meraki 49, ikigai 32 ja hygge 18 punktiga.

See ei tähenda, et saudade oleks tõestatult maailma kõige kuulsam või kõige rohkem otsitud „tõlkimatu“ sõna. Google Trends võimaldab siin öelda üksnes seda, et neljast võrreldud terminist oli just saudade viimase viie aasta jooksul suurima keskmise otsinguhuviga.

Graafikult ilmneb veel üks huvitav muutus. Viie aasta eest oli saudade ülekaal märgatav, kuid hiljem on selle otsinguhuvi vähenenud ning meraki on sellele järele jõudnud ja mõnel perioodil ka ette läinud.

Google Trendsi järgi oli viimase viie aasta jooksul neljast võrreldud otsinguterminist suurima keskmise otsinguhuviga portugali saudade. Sellele järgnesid meraki, ikigai ja hygge.

Mis on saudade?

Saudade on portugalikeelne sõna, mille seletamisel kasutatakse sageli korraga mitut eestikeelset sõna.

Portugali sõnaraamat Infopédia kirjeldab seda kui kurbuse, nostalgia ja puuduse tunnet, mille põhjustab inimese, koha, aja või millegi muu eemalolek või kadumine, kui sellega on oldud emotsionaalselt seotud ja seda soovitakse taas lähedale. Sõna võib tähendada ka hellalt hoitud mälestust kellestki või millestki, mida kohal pole.

Eesti keeles jõuame üsna lähedale sõnadega igatsus ja nostalgia, kuid sõltuvalt lausest ei pruugi kumbki üksinda kogu tähendusvälja edasi anda.

Samas pole ka saudade sõna, mida poleks võimalik tõlkida. Infopédia portugali-inglise sõnastik annab sellele vasteteks näiteks yearning ning eri väljendites kasutatakse muu hulgas sõnu miss ja homesickness. See näitab taas, et küsimus pole tõlkimise võimatuses, vaid ühe universaalse vaste puudumises.

Hygge ja ikigai vajavad samuti rohkem kui üht eestikeelset sõna

Taanikeelne hygge on praeguseks jõudnud ka inglise sõnaraamatutesse. Cambridge Dictionary kirjeldab seda kui sooja, mugava ja turvalise olemise tunnet, mida võivad luua näiteks küünalde süütamine, küpsetamine või perega kodus aja veetmine.

Eesti keeles võiks sõltuvalt olukorrast rääkida hubasusest, mõnususest või õdusast olemisest, kuid ükski neist pole kõigis olukordades hygge’ga täiesti kattuv.

Jaapanikeelne ikigai tähendab aga midagi, mis muudab elu elamisväärseks või annab inimesele põhjuse elada. Sõnaraamat kirjeldab seda kui midagi, mis paneb elu tunduma elamist väärt.

See võib olla töö või suurem elueesmärk, kuid ei pea olema. Seetõttu tasub olla ettevaatlik internetis laialt levinud seletusega, mille järgi on ikigai tingimata nelja asja – selle, mida armastad, milles oled hea, mida maailm vajab ja mille eest makstakse – kokkupuutepunkt. Sõna ise on sellest märksa avaram.

Meraki tähendab enamat kui millegi tegemist „hingega“

Kreekakeelne meraki on internetis ja ingliskeelsetes elustiililugudes saanud sageli üsna poeetilise seletuse: teha midagi „hinge, armastuse ja loomingulisusega“. See pole päris vale, kuid jätab sõna tegeliku tähendusvälja kitsamaks, kui see kreeka keeles on.

Kreeka Keele Keskuse tänapäeva kreeka keele sõnaraamatu järgi võib meraki tähendada esiteks väga tugevat soovi või igatsust millegi järele. Teiseks tähendab see suurt armastust ja hoolt, millega midagi tehakse, eriti mõne tegevuse või töö puhul. Näiteks kasutatakse sõna inimese kohta, kes teeb oma tööd pühendumise ja hoolega. Kolmandas tähenduses võib meraki kirjeldada ka tugevat meeldivat emotsiooni või head tuju, mis tekib näiteks pidutsemisel või koosviibimisel.

Seega on ingliskeelne seletus „teha midagi hingega“ kõige lähemal vaid sõna ühele kasutusviisile. Meraki võib tähendada nii kirge ja pühendumist kui ka tugevat soovi või erilist vaimustust.

Ka sõna päritolu on huvitav. Kreeka sõnaraamatu järgi on meraki tulnud kreeka keelde türgi sõnast merak, mille kaugem päritolu on araabia keeles.

See on ühtlasi hea näide sellest, miks niinimetatud tõlkimatute sõnade internetis levinud seletustega tasub ettevaatlik olla. Üks ilus ja hästi leviv definitsioon võib muutuda tuntumaks kui sõna tegelik, igapäevases keeles märksa laiem tähendus.

Mõnikord tuleb sõna asemel tõlkida kogu olukord

„Viitsima“ näitab hästi, miks tõlkimine pole lihtsalt ühe keele sõnade asendamine teise keele sõnadega. „Ma ei viitsi“ võib ühes olukorras tähendada, et inimesel pole tahtmist. Teises, et tegevus tundub liiga tüütu. Kolmandas võib mängus olla väsimus või soov mitte vaeva näha. Küsimuses „kas sa viitsid aidata?“ muutub sama sõna hoopis viisakaks palveks.

Eesti keeles saab kõigi nende tähendusvarjunditega hakkama üks tegusõna. Teistes keeltes tuleb sageli iga olukorra jaoks valida erinev lahendus.

Niinimetatud tõlkimatute sõnade puhul polegi kõige huvitavam see, et neid ei saa tõlkida. Huvitav on hoopis see, kuidas üks keel mahutab ühte sõnasse tähenduse, mille jaoks teine vajab tervet lauset.

Google Trendsis ei tasu eesti sõnu üle maailma niisama võrrelda

Esmapilgul võiks tunduda ahvatlev panna Google Trendsis kõrvuti ka „viitsima“, „jaksama“, „paras“ ja „leil“ ning vaadata, milline neist on kõige populaarsem. Selline võrdlus oleks aga eksitav.

Kui Trendsis kasutatakse otsinguterminit, mõõdetakse sisestatud tähejada ning Google ei tea automaatselt, millises tähenduses inimene seda otsis.

Näiteks „paras“ esineb ka teistes keeltes ja võib tähendada hoopis midagi muud kui eesti omadussõna „paras“. Seetõttu ei saa ülemaailmsest graafikust järeldada, kui palju inimesed just eestikeelset sõna otsivad. Sama probleem võib tekkida teistegi lühikeste või mitmes keeles esinevate sõnadega. Seetõttu sobib eesti näidete puhul paremini keeleline analüüs ning Google Trendsi jaoks sõnade võrdlus, mille kirjapilt ja rahvusvaheline kasutus on selgemini eristatavad.

Artikkel on valminud rakenduse Google Trends tutvustamiseks Google’i toetusel.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?Saada