Eesti Panga nõukogu valis teisipäeval salajasel hääletusel keskpanga järgmise presidendi kandidaadiks praeguse asepresidendi Ülo Kaasiku. Eesti Panga presidendil on kaalukas roll majandusküsimuste arutelus Eestis.
Ta on ühtlasi Euroopa Keskpanga nõukogu liige, kus tehakse kogu euroala mõjutavad rahapoliitikat ehk intressiotsuseid.
Keskpanga presidendiks kandideerisid Andrus Alber, Ülo Kaasik, Kilvar Kessler ja Margus Rink.
“Tahan tänada kõiki kandidaate, kes valmistusid põhjalikult keskpanga nõukogus toimunud sisukateks vestlusteks. Eesti Panga president mõjutab nii Eesti kui ka Euroopa inimeste igapäevast elu. Euroopa Keskpanga nõukogus tehakse otsuseid, mis mõjutavad seda, kui suured on laenuintressid ning selle kaudu ka hinnatõusu ja majanduskasvu kiirust kogu euroalal,” ütles nõukogu esimees Urmas Varblane.
21. oktoobril toimunud keskpanga nõukogu istungil kuulasid nõukogu liikmed kandideerijate sõnavõtte ja esitasid neile küsimusi. Eesti Panga nõukogus on kokku 11 inimest ning kandidaadi väljavalimiseks oli vaja liikmete enamuse hääli. Eesti Panga presidendi kandidaat selgus kolme hääletusvooruga.
Kuna Kaasikul on vajalikud riigisaladuse load olemas, siis täiendavat kaitsepolitsei julgeolekukontrolli pole vaja teha.
Eesti Panga presidendi Madis Mülleri ametiaeg lõppeb 2026. aasta 6. juunil. Seaduse järgi valib keskpanga presidendi kandidaadi välja keskpanga nõukogu ning kandidaadi kinnitab ametisse vabariigi president. Seaduse kohaselt on keskpanga presidendi ametiaeg seitse aastat ning presidenti ei või nimetada ametisse rohkem kui üheks järjestikuseks ametiajaks.
Kaasik töötab alates 2011. aastast Eesti Panga asepresidendina ning tema vastutusalas on teiste teemade seas majandusanalüüs ning rahapoliitika ettevalmistus ja operatsioonid. Samuti on ta Eesti eelarvenõukogu liige. Varasemalt on ta juhtinud Eesti Panga rahapoliitika osakonda ning töötanud peaministri majandusnõunikuna.
