Hollandis toimuvad 29. oktoobril ennetähtaegsed parlamendivalimised ning veebiväljaanne Politico kirjutab, et paremliberaalne VVD on viimastel aastatel valijaid kaotanud. VVD domineeris pikka aega kohalikku poliitikat ning selle endine juht Mark Rutte oli üle kümne aasta Hollandi peaminister.
Küsitlused näitavad, et VVD toetus on languses ning on kukkunud populaarsuselt viiendaks parteiks.
Küsitluste kohaselt on migratsiooni- ja islamivastase poliitiku Geert Wildersi erakond PVV endiselt riigi kõige populaarsem erakond. Populistidest ei jää kaugele maha vasakpoolne Tööerakonna ja roheliste ühisnimekiri (GL/DvdA) ja vasakliberaalne erakond D66. Neljandal kohal on paremtsentristlik CDA.
Juba 2023. aasta valimistel tabas Rutte parteid suur tagasilöök. Küsitlused näitavad, et seekord võib VVD saada veelgi vähem kohti ning partei ei pruugi pääseda järgmisse valitsusse.
Politico toob välja, et VVD kehv käekäik peegeldab teiste Euroopa liberaalsete jõudude hiljutisi raskusi. Emmanuel Macroni partei toetus on rekordmadal, Saksa Vabad Demokraadid (FDP) ei suutnud viimastel valimistel ületada valimiskünnist ning ei pääsenud parlamenti.
Kommunikatsiooniagentuuri Meute juht Mark Thiessen ütles, et nagu paljudel teistel Euroopa liberaalsetel parteidel, on ka VVD-l raskusi relevantseks jäämisega.
Hollandis on valimiste põhiteemad eluasemekriis ja sisseränne. Liberaalsed vabadused on debatis jäänud tahaplaanile.
Ka uuringufirma Ipsos vanemteadur Asher van der Schelde tõi välja, et VVD kaotab nüüd valijaid. Ta ütles, et valijad, kes peavad VVD praegust juhti Dilan Yeşilgözi liiga populistlikuks, kalduvad nüüd CDA või D66 poole. Mõned valijad leiavad aga, et Yeşilgöz pole sisserände küsimuses piisavalt jõuline ning on seetõttu pööranud pilgu hoopis konservatiivse JA21 poole.
Kampaaniaekspert Tom De Bruyne märkis, et parteid ei juhi enam ka Rutte, viimasest sai mullu NATO peasekretär. Uus põlvkond pole aga suutnud Ruttet asendada.
Yeşilgöz on öelnud, et Hollandi küsitlused muutuvad valimiste eel märkimisväärselt ja Politico toob välja, et viimasel ajal on parteil õnnestunud oma toetust ka veidi tõsta. Üks uuring näitab, et partei võib kaotada vaid neli kohta, samas kui varem eeldati, et VVD kaotab lausa 10 kohta.
Yeşilgöz on ka öelnud, et tema partei ei kavatse tulevases valitsuses teha koostööd Wildersiga. Ta üritab nii näidata, et ainult VVD toel on võimalik riigis luua parempoolne valitsus.
“Selles mõttes on tema (Yeşilgöz) strateegia olnud edukas, kuid ma arvan, et see pole töötanud nii hästi, kui ta soovis,” ütles Asher van der Schelde.