Uuringus tähendab tootlikkuse kasv seda, et ühe töötaja kohta suudetakse teha rohkem tööd. Ligi pooled juhtidest suunavad vabanenud aega ja ressursse innovatsiooni või ettevõtte arendamisse. Samas ütleb ligi veerand juhtidest, et osa saavutatud võidust neelavad ära keerukam töökorraldus, regulatiivsed nõuded, riskijuhtimine või kasvav töökoormus.

Sama näitab ka hiljuti avaldatud Eesti 2026. aasta konkurentsivõime raport: Eesti ettevõtete analüüsis ei olnud ainuüksi tehisaru kasutuselevõtul olulist statistilist mõju tootlikkusele. Kui ettevõtted võtsid aga tehisaru kasutusele koos töökorralduse ja juhtimispraktikate muutmisega, kasvas tootlikkus töötlevas tööstuses 19 protsenti ja teadmusmahukates teenustes 23 protsenti.

„See näitab, et tehisaru mõju sõltub suuresti sellest, kas ettevõte suudab koos tehnoloogiaga muuta ka oma töökorraldust,“ ütles EY Eesti strateegia ja tehingute osakonna juht Imre Teder.

Tasuvust on endiselt raske mõõta

Tehisaru investeeringute tasuvuse mõõtmisel on ettevõtete võimekus väga erinev. 56 protsenti tegevjuhtidest ütleb, et neil on usaldusväärne ülevaade enamikust tehisaruga seotud kuludest ning piisav kindlus investeeringu tasuvuse hindamisel. Veerand juhtidest suudab jälgida vaid osa kuludest ja nende võimalused tasuvust hinnata on piiratud. Vaid 16 protsenti juhtidest suudab tehisaru investeeringute kulusid ja tasuvust täielikult ning jooksvalt mõõta.

Tootlikkuse realiseerimist ei takista ainult tööprotsesside muutmine, vaid ka vajalike oskuste puudus. Neli juhti viiest usub, et järgmise kolme aasta jooksul mõjutab tehisaru rohkem rolle, oskusi ja tööviise kui töötajate arvu. Samas tunnistab 47 protsenti vastanutest, et nende organisatsioon ei suuda tehisaruga seotud oskusi piisavalt kiiresti arendada. 72 protsenti usub, et kolme aasta jooksul kujuneb vajalike oskuste puudus suuremaks takistuseks kui kapitali kättesaadavus.

Ümber- ja täiendõpet nimetab tootlikkuse kasvu üheks oluliseks allikaks 33 protsenti tegevjuhtidest. Samal ajal suunab vaid 15 protsenti ettevõtetest tootlikkuse kasvust saadud ressursse töötajate arendamisse.

„Tehnoloogia areneb praegu kiiremini kui ettevõtete võime oma töökorraldust ja oskusi kohandada. Eestis on see eriti oluline, sest väikesel tööturul ei saa kõiki vajalikke oskusi lihtsalt juurde värvata. Suur osa vajalikest oskustest tuleb arendada olemasolevate töötajate ja juhtide seas,“ ütles Teder.

Kasvuks kasutatakse üha mitmekesisemaid tehinguid

Kasv püsib tegevjuhtide prioriteedina, kuid ettevõtted muutuvad kapitali paigutamisel valivamaks. 69 protsenti juhtidest keskendub praegu rohkem olemasoleva äri tugevdamisele kui kiirele laienemisele uutele turgudele.

Peaaegu kõik ehk 96 protsenti tegevjuhtidest plaanivad järgmise 12 kuu jooksul mõnda tehingut. Ettevõtete omandamist kaalub 51 protsenti, strateegilisi liite 60 protsenti ja ühisettevõtteid 47 protsenti vastanutest.

Samal ajal suureneb huvi varade ja äriüksuste müügi vastu. Pooled tegevjuhtidest plaanivad järgmise aasta jooksul mõnda müügitehingut, mida on ligi kümnendik rohkem kui 2026. aasta mais ja 19 protsenti rohkem kui aasta tagasi. Müükidega soovitakse vabastada kapitali, vähendada ettevõtete keerukust ja keskenduda tegevustele, millel nähakse suuremat kasvupotentsiaali.

„Praeguses keskkonnas ei tähenda kasv tingimata võimalikult kiiret laienemist. Ettevõtted vaatavad kriitilisemalt üle, kuhu kapitali paigutada, milliseid võimekusi ise arendada, mida juurde osta ja millistest tegevustest loobuda. Tehisaru lisab sellele veel ühe mõõtme, sest tehnoloogia mõjutab korraga nii ettevõtete sisemist toimimist kui ka seda, milliseid ettevõtteid ja võimekusi tasub turult otsida,“ ütles Teder.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?Saada