«Linnadel on praktiline kogemus, milliseid investeeringuid on tegelikult vaja ja kus on nende mõju kõige suurem. Seda teadmist tuleb kasutada juba siis, kui pannakse paika järgmise perioodi eesmärgid ja meetmed, mitte alles siis, kui hakatakse raha jagama,» täiendas Raudsepp.
Pärnu linnapea avaldas muret ka eurotoetuste killustatuse pärast. «Projekte tuleb vaadata tervikuna. Praegu rahastatakse sageli vaid üht kitsast osa, kõik muu vajalik tuleb aga katta täies mahus linnaeelarvest,» tõdes Suursild.
Eraldi teemana käsitletakse pöördumises eurotoetustega kaasnevat aruandlust.
«Tahame vähendada toetusmeetmete bürokraatiat. See on omavalitsustele kuluallikas. Peame koos püüdlema paremate lahenduste poole,» ütles Suursild.
Valitsus on oma plaani euroraha jaotamise kohta juba teinud
Valitsus jõudis juba septembris esmasele kokkuleppele, kuidas jaotada järgmisest Euroopa Liidu pikaajalisest eelarvest Eesti arengusse panustavad toetused. Senisest enam toetusraha läheb julgeolekusse.
ELi 2028.-2034. aasta eelarveperioodi Eesti riigiplaani esmase jaotuskava järgi suunatakse üle poole toetustest konkurentsivõimelise majanduse ning julgeoleku ja kriisivalmiduse kasvatamisse (vastavalt 33 ja 19 protsenti toetustest). 38 protsenti toetustest läheb maaelu eesmärkide täitmiseks, sealhulgas ühise põllumajanduspoliitika, kalanduse ja toidu heaks. Kümnendik toetusest eraldatakse haridusele ja sotsiaalse sidususele ning hea valitsemise valdkonda jääb ligikaudu üks protsent rahast.
Euroopa Komisjoni ettepaneku järgi on Eestile järgmisel eelarveperioodil mõeldud ligikaudu 6,5 miljardit eurot. Toetuste lõplik maht veel muutub arutelu käigus ja sõltub ELi 2028.–2034. aasta eelarve kokkuleppest.
Euroliidu järgmise eelarveperioodi toetuste lõplik jaotus ja Eesti riigiplaan valmivad pärast ELi pikaajalise eelarve kokkulepet ning Euroopa Komisjoni ja Eesti vaheliste läbirääkimiste lõppu eeldatavasti 2027. aasta sügisel.