Tänavune rikkalik õunasaak tähendab ka seda, et tavapärasest rohkem õunu jääb kasutamata. Kuigi toidukõlblikud õunad tuleks võimaluse korral ära süüa, hoidistada või teistele jagada, ei lähe ka riknenud ja üleliigsed õunad biojäätmekonteinerisse jõudes raisku.
«Tänavu on olnud erakordselt hea õuna-aasta ja seda on näha ka biojäätmete kogustes. Septembris jõudis meie juurde rohkem köögi- ja sööklajäätmeid kui ühelgi varasemal kuul. Kindlasti on oma osa selles ka inimeste harjumusel biojäätmeid eraldi koguda, kuid õunasaagi mõju ei maksa alahinnata,» selgitas Eesti Keskkonnateenused ASi juhatuse liige Bruno Tammaru.
«Õunad on biogaasi tootmises hea tooraine, sest sisaldavad rohkesti suhkruid, mis maitsevad hästi meie tehases orgaanilist ainet lagundavatele bakteritele. Nii saab ka inimese jaoks kõlbmatust aiasaadusest väärtuslik tooraine,» lisas Tammaru.
Bussid kiidavad
EcoBio tehases kogutakse jäätmete lagunemisel tekkiv biogaas kokku ja sellest toodetakse biometaani, millega sõidavad Tallinna gaasibussid. Töötlemisel järele jäävast materjalist valmistatakse väetist põllumeestele ja komposti aiapidajatele.
Biojäätmete eraldi kogumine aitab vähendada ka jäätmekäitluse kliimamõju. Prügilasse ladestatud toidujäätmete lagunemisel tekib metaan, mis on tugev kasvuhoonegaas. Biogaasitehases saab aga jäätmete lagunemisel tekkiva metaani kokku koguda ja kütusena kasutusele võtta. Ühe kuuga kogutud 3241 tonni biojäätmeid tähendab ligikaudu 400 prügiautotäit. 3200 tonni biojäätmete prügilasse ladestamine võib tekitada tuhandeid tonne kasvuhoonegaaside heidet CO₂-ekvivalendis + kasvuhoonegaas (CH₄) – see võrdub umbes 2450 sõiduauto aastase heitkogusega!
Kõige suurem kasv toimus Raplamaal, kus septembris kogutud biojäätmete kogus oli mullusega võrreldes 56 protsenti suurem.
Köögi- ja sööklajäätmete kogused EKT teeninduspiirkondades, september 2025 ja 2026
Harjumaa omavalitsustest kasvasid kogused kõige kiiremini Raasikul(+128%) ja Kiilis (+87%).
Märkimisväärne kasv oli ka Rae ja Harku vallas ning Keila linnas.