Nutri-Score on toidupakendi esiküljel kasutatav viieastmeline skaala A-st E-ni, mis aitab tarbijal kiiresti võrrelda sarnaste toodete toitainelist koostist. Märgise eesmärk on muuta toitumisalane teave arusaadavamaks ning toetada teadlikumaid toiduvalikuid, mida kinnitavad nüüd ka kaks Eestis läbi viidud uuringut.
Kas värviskaala sobib meie toidulauale?
Laboriuuringute ja Riskihindamise Keskuse (LABRIS) tellitud analüüsis hinnati 242 erinevat toitu ja toodet, et selgitada välja rahvusvahelise märgise sobivus Eestis. Uuringu tulemustest selgus, et sagedasemaks tarbimiseks soovitatud toidud said valdavalt parema ning harvemaks tarbimiseks soovitatud tooted madalama Nutri-Score’i hinnangu.
Näiteks teenisid kõik vaadeldud töötlemata ja külmutatud köögi- ja puuviljad ning töötlemata kala ja linnuliha kõrgeima ehk A-hinnangu. Teraviljatoodetest pälvis 82 protsenti A- või B-hinnangu. Seevastu kõik uuritud töödeldud lihatooted, maiustused, magusad pagaritooted ja karastusjoogid jäid skaala ebasoodsamasse otsa, saades C-, D- või E-hinnangu.
«Tahtsime teada, kas Nutri-Score aitab inimesel Eesti kaupluses teha valikuid, mis on kooskõlas meie toidusoovitustega. Tulemustest saab järeldada, et üldiselt on märgistus soovitustega kooskõlas,» ütles uuringu autor Mirel Mesila. «See annab alust pidada Nutri-Score’i Eesti tarbijale sobivaks täiendavaks abivahendiks.»
Kodumaised tootjad saavad võrdsemad võimalused
Toidumärgise kasutuselevõtu majanduslikke mõjusid analüüsis Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi tellimusel Tartu Ülikooli rakendusuuringute keskus RAKE. Esmaste tulemuste kohaselt annaks märgistuse vabatahtlik lubamine Eesti tootjatele senisest võrdsemad konkurentsitingimused. Hetkel valitseb poelettidel olukord, kus Nutri-Score’iga märgistatud importtooted on vabalt müügil, kuid Eesti tootjad ei saa sama märgist oma koduturule suunatud toodetel kasutada.
Kuigi märgise kasutuselevõtuga kaasnevad ettevõtetele kulud – näiteks tooteandmete kontrollimine, skoori arvutamine ja pakendite uuendamine –, on neid võimalik vähendada, kui uuendused tehakse koos tavapärase pakendivahetusega. Lisaks võib Nutri-Score motiveerida tootjaid arendama tervist toetavama koostisega tooteid.
«Märgise lubamine annab Eesti tootjatele võrdsed võimalused importtoodetega, kuid see ei taga iseenesest müügiedu. Tegelik majanduslik mõju sõltub sellest, kui oluliseks peavad tarbijad ja jaeketid Nutri-Score’i oma valikutes,» selgitas uuringu üks autoritest Anneli Saaroja Tartu Ülikooli Johan Skytte instituudist.
Nii Tartu Ülikooli uuringu lõpptulemusi kui ka LABRIS-e analüüsi detaile tutvustatakse laiemalt 10. novembril ministeeriumite ühishoones toimuval seminaril.