Eesti tööturul on Citadele panga tegevjuhi Rūta Ežerskienė sõnul näha esimesi märke sellest, et tehisintellektiga (TI) kõige rohkem seotud valdkondades on nõudlus töötajate järele vähenemas. See ilmneb nii töökohtade arvu langusest kui ka aeglasemast palgakasvust.

Generatiivne tehisintellekt puudutab ennekõike rutiinset teadmuspõhist tööd: tekstide kirjutamist, koodimist, dokumendianalüüsi, kliendituge ja standardseid aruandlusülesandeid. Seega peaks tehisintellekti mõju Eesti tööhõivestatistikas esmalt näha olema just kontori- ja teadmustöö sektorites.

Tehisintellekti mõju Eesti tööturule hakkab üha selgemalt avalduma

Euroopa Liidus (EL) on tehisintellekti kasutuselevõtt koondunud selgelt teadmuspõhistesse sektoritesse. Eurostati andmetel kasutas 2025. aastal tehisintellekti tehnoloogiaid umbes 63 protsenti info ja side valdkonna ettevõtetest ning 40 protsenti kutse-, teadus- ja tehnikaalase tegevuse ettevõtetest. Kogu EL-i ettevõtete keskmine oli samal ajal 20 protsenti. 

Rahvusvahelised uuringud lisavad suurema tehisintellekti mõjuga sektorite hulka ka finantssektori ja haldusteenused, sest nendes valdkondades on palju rutiinseid infotöö ülesandeid, millega tehisintellekt tuleb juba hästi toime. Näiteks kuuluvad siia dokumentide töötlemine, tekstianalüüs, kliendipäringutele vastamine ja standardsete raportite koostamine.

Eestis, mis kuulub Euroopa digitaalsemate majanduste hulka, töötab nendes neljas tehisintellektile tundlikumas sektoris umbes 103 000 inimest ehk ligikaudu 17 protsenti kogu hõivest.

Citadele andmetel kasvas tööhõive kuni 2025. aasta lõpuni Eesti tehisintellektile tundlikumates sektorites ülejäänud majandusest kiiremini. Alates 2022. aasta lõpust suurenes nende valdkondade hõive 14 protsenti. Kogu tööhõive kasvas samal ajal 1,5 protsenti ning saavutas rekordilise 606 000 inimese taseme 2024. aasta kolmandas kvartalis.

Pärast seda on tehisintellektile tundlikumate sektorite kasv aga pidurdunud ja pöördunud. 2026. aasta teiseks kvartaliks toimus esimene aastavõrdluses langus ehk 0,5 protsenti vähenemine alates buumi algusest. See langus on koondunud peamiselt kahte sektorisse. Info ja side valdkonna hõive jõudis rekordilise 37 000 inimeseni 2024. aasta kolmandas kvartalis. Eesti saavutas selle tipu varem kui Leedu ja Läti. Nüüdseks on hõive langenud 34 000 inimesele ehk aastaga 5,6 protsenti.

Tehisintellektiga seotud sektorites vähenevad töökohad ja aeglustub palgakasv

Finants- ja kindlustussektor, Eesti finantstehnoloogia üks lipulaevu, kasvas 2022. aasta alguses aastavõrdluses rekordilised 49 protsenti. Sektori hõive jõudis tippu 2025. aasta esimeses kvartalis 17 500 inimese juures, kuid nüüdseks on pöördunud järsule langusele. Aastaga on hõive vähenenud 12,6 protsenti.

Kõik teadmuspõhised sektorid sama mustrit siiski ei näita. Kutse-, teadus- ja tehnikaalases tegevuses jätkub tugev värbamine ning hõive on aastaga kasvanud 8,9 protsenti. Haldus- ja abitegevused jõudsid 2026. aasta alguses kõigi aegade kõrgeima tasemeni.

„Eestis on täheldatav tähelepanuväärne suundumus: hõive väheneb finants- ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia sektoris, samal ajal kui osa tehisintellekti mõjule vähem avatud teadmustöö valdkondi jätkab kasvu. Selline areng võib viidata tehisintellekti esmastele mõjudele just neis valdkondades, kus Eesti ettevõtted on kiiresti digitaliseerunud. Finantstehnoloogia sektoris puudutab see näiteks klienditoe ja uute klientide liitumisprotsesside automatiseerimist, tarkvaraarenduses aga tehisintellektil põhinevate koodiassistentide kasutamist ja tarkvara testimise automatiseerimist,“ märkis Ežerskienė.

See ei tähenda tema sõnul aga, et kogu muutust saaks seletada ainult tehisintellektiga. Oma roll on ka üleilmsel tehnoloogiasektori hõive langemisel pärast pandeemiaaegset ülevärbamist. Lisaks on Eesti ekspordist sõltuv majandus olnud nõrk.

„Samas on erinevus märkimisväärne. Töökohtade arv väheneb kõige enam just neis valdkondades, kus tehisintellekti kasutamine on kõige levinum. Seevastu jätkub töötajate värbamine sektorites, mida tehisintellekt mõjutab vähem, näiteks tervishoius, majutuses ja toitlustuses ning kutse-, teadus- ja tehnikaalases tegevuses,“ lausus Ežerskienė.

Aasta tagasi oli tehisintellektile tundlikumate sektorite palgakasv Eesti majanduse kiireim, ulatudes 9,6 protsendini. Nüüdseks on see langenud 4,7 protsendile. See jääb alla nii ettevõtlussektori keskmisele palgakasvule, mis on 6,1 protsenti, kui ka madalama tehisintellekti tundlikkusega sektorite 5,7 protsendile.

„Seega võib öelda, et nii hõive- kui ka palgakasv on praegu kõige aeglasem just neis tööturu valdkondades, mida tehisintellekt kõige enam mõjutab. See viitab sellele, et lisaks hõivatute arvu vähenemisele on kahanenud ka nõudlus tööjõu järele,“ selgitas Ežerskienė.

Ežerskienė sõnul ei tähenda tehisintellekti kasutuselevõtt siiski alati töökohtade kadumist. „Rahvusvahelised andmed näitavad, et mõju sõltub ettevõtte strateegiast. PwC 2026. aasta uuringu „AI Jobs Barometer“ kohaselt kasvavad tehisintellekti kõige aktiivsemalt kasutavates ettevõtetes nii töötajate arv kui ka palgad kiiremini. Lisaks on nende ettevõtete tootlikkus ligikaudu 40 protsenti suurem kui ettevõtetes, kus tehisintellekti kasutatakse vähe,“ tõi Ežerskienė esile.

„Ettevõtted, kes kasutavad tehisintellekti oma äritegevuse laiendamiseks, uute toodete arendamiseks ning uutele turgudele ja klientideni jõudmiseks, kasvatavad sageli ka oma meeskondi. Seevastu ettevõtted, kes näevad tehisintellektis üksnes kulude kärpimise vahendit, võivad küll töökohtade arvu vähendada, kuid riskivad samal ajal oluliste oskuste ja võimekuse kaotamisega,“ lisas ta.

Kui ettevõte soovib võtta tehisintellekti kasutusele ilma töötajaid koondamata, tuleks Ežerskienė hinnangul alustada töötajate oskuste hindamisest ning kavandada nende ümberpaigutamine enne tööprotsesside automatiseerimist. Tehisintellekti kasutamise oskuste arendamisse tuleks investeerida kogu organisatsioonis, mitte ainult IT-meeskondades.

„Rutiinseid ülesandeid täitvaid töötajaid tuleks koolitada tehisintellekti tööd suunama ning selle loodud tulemusi kontrollima ja parandama, sest vastutus vigade eest jääb inimesele. Samal ajal tuleb arendada oskusi, mille tähtsus tehisintellekti laialdasema kasutuselevõtuga kasvab, näiteks kliendisuhete hoidmist, läbirääkimisoskust, otsustusvõimet ja kriitilist mõtlemist,“ rõhutas Ežerskienė.