Saaremaal kogutakse korraldatud jäätmeveoga aastas kokku umbes 800 tonni biojäätmeid, mis on ilmselgelt jäämäe veepealne osa, sest suur osa saarlastest viib oma solgi ja kilurapid komposti. Kohalikku köögijäätmete käitlust seni kohapeal majanduslikult mõistlikuks ei peeta, sest kogused on väiksed, seadmed kallid ning näiteks Kudjapel piirab välitingimustes kompostimist lennujaama lähedus.
Tahula biogaasitehase omanik Reio Piller ütleb, et tehas suudaks toota praegusest rohkem ja kasutada võiks ka saare biojäätmeid. Üks suur takistus algab aga meie endi prügikastidest, sest umbes kümnendik “biost” on tegelikult kilekotid, klaas ja muu sobimatu sodi. Aga puhtalt kogutud köögijäätmed võiksid saada tooraineks tehasele, mille gaasi kasutaks tulevikus piima- või kalatööstus või siis linna küttev katlamaja.
Muidugi ei tähenda tehase vaba võimsus automaatselt valmisolekut köögijäätmeid töödelda. Selgitamist vajavad eeltöötlus, vajalikud load, vastuvõetavad kogused ja hind. Samuti ei taga kohalik päritolu iseenesest odavamat gaasi ega väiksemat jäätmearvet.
Ometi on juba praegu võimalik võrrelda mandrile veo ja käitluse kogukulu kohaliku lahenduse omaga. Saaremaa vallal ja prügilal on põhjust see töö koos Tahula tehase omanikuga ette võtta.