Sotsiaalminister Karmen Joller rõhutas istungil peetud sõnavõtus, et üleilmne tervisevaldkonna raamistik on muutumas ja Euroopa seisab silmitsi sügavate ühiskondlike muutustega. Jolleri sõnul oleme kogenud ajajärku, mida iseloomustavad mitmed kattuvad kriisid. Kliimamuutused, sõda ja vaesus mõjutavad samuti tervist. Kui me tahame, et inimesed Euroopas elaksid kauem ja tervemalt, peame me tegutsema ühiselt – mitte ainult kriisidele reageerides, vaid neid ennetades.
«Eelkõige rõhutame tervisejulgeoleku olulisust,» ütles Joller. «Brutaalne sõda Ukrainas põhjustab jätkuvalt ränki tagajärgi inimeste tervisele ja heaolule. See maksab liiga palju inimelusid. Venemaa pommitab haiglaid, koole ja lasteaedu Ukrainas. See väärib kõige karmimat hukkamõistu ning vastutusele tuleb võtta need, kes nende sõjakuritegude eest vastutavad. Venemaal ei tohi olla kohta Euroopa tervisepoliitika kujundajate seas.»
Samal istungil kinnitasid WHO Euroopa regiooni liikmesriikide esindajad prioriteedid aastateks 2026-2030. Need on tervisejulgeolek ja kriisideks valmisolek, terviskäitumine ja vaimne tervis, rahvastiku vananemise väljakutsed, innovatsioon ja digipööre tervishoius ning kliimamuutuste mõju tervisele. Kinnitatud prioriteedid määravad WHO tegevused 53 liikmesriigis järgmise viie aasta jooksul.
«Kliimakriis on ühtlasi tervisekriis. Kuumalained, uued nakkused ja õhusaaste ei tunne riigipiire,» ütles Joller. «Me peame julged olema ja rääkima neist mõjudest avatult, sest tervise ja keskkonna vahel ei saa enam piiri tõmmata.»