Kunagi unistas ta pensionipõlves jäädavalt Eestisse kolida. “Paraku pöördus saatus minu vastu ja pidin unistusest loobuma. Õnneks on mul siin nii palju häid sõpru, tänu neile sain veeta pika suve Eestis,” lisab ta.

“Tulin Eestisse juba 5. juulil. Võib öelda, et põgenesin kuumalaine eest. Pariisis magasin esimest korda elus oma korteri rõdul, sest toas oli 31 kuumakraadi ja ma ei saanud temperatuuri kuidagi alla ka. Aga Tallinnas oli sel päeval mõnusasti 22 kraadi. Sõbrannad tulid mulle vastu, talvised jakid seljas,” muigab naine.

Elas kui liblikas

Ene Rämmeld mõtiskleb, et on elanud kui liblikas. Võtnud vastu kõik, mis elu pakub. “Mul pole omandiinstinkti, maist vara pole üldse. Oma armsale pojale pole mul midagi pärandada. Õnneks pole ta minult pärinud ka ühtki pärilikku haigust,” räägib ta kelmikalt.

“Olen oma elus nii palju ära kinkinud. Selle vähesegi, mida olen enda omaks nimetanud, mis mul elus on olnud, on mõni kavalpea osanud endale slikerdada,” nendib ta.

“Aga muretu elu sobib mulle,” naerab ta samas. “See tekitab isegi vähem kortse!”

Kõik on tema sõnul inimese peas kinni. “Jah, meil on igapäevamured, lapselapsed, haigused – aga ennast ei tohi murekoorma alla maha matta. Elu tuleb nautida!”

“Mina püüan elada võimalikult stressivabalt. Ja mitte passi vaadata. Mul on suguvõsas eeskuju – minu tädi. Ta käis minu juures Pariisis, tegi 80aastaselt läbi kõik atraktsioonid, mida talle pakkusime. Nautis täiega iga Pariisis veedetud minutit. Ja käis Tallinnas seltsielu elamas Vanurite Abistamise ja Nõustamise Ühingus. Mäletan, kuidas naersime koos, et tema, ja vanur! Mitte iialgi! Jah, ta oli mulle suureks eeskujuks kuni oma surmani 97aastaselt,” kõneleb Ene.

Mitte kehvapoolne, vaid tegus

Tegelikult pole ju Eestis pensionäride elu üldse nii kehvapoolne, tunnistab ta. “Kui tegus võib seeniori elu olla! Nii palju on ju täiesti tasuta üritusi, kuhu minna, kui jalad veel kannavad. Saab end harida, seltsielu elada. Muidugi, kui inimene pole end lähedaste eest hoolitsemisega ise vabatahtlikult rakkesse pannud. Näiteks lõputult lapselapsi hoides. Mina soovitan ikka südame kõvaks teha ja iseendale ka aega võtta.”

Näita mulle Google’i otsingus Postimeest!