Soome Panga endine juht Erkki Liikanen langes raske pettuse ohvriks ja kaotas ligikaudu 40 000 eurot.
Kuritegu pandi toime 2024. aasta aprillis.
MTV uudiste andmetel oli ilmselt tegemist Danske Banki nn turvakonto pettuse või sarnase kuriteoga. Liikanen tegi politseile kohe kuriteoteate.
Politsei teatel on kuritegelikus võrgustikus mitu osapoolt. Samuti on mitu kahtlusalust ning nad on Soome ja välisriikide kodanikud.
MTV uudised võttis ühendust Liikaneniga, kes ei soovinud poolelioleva asja kohta kommentaare anda.
Soome politsei on aastaid hoiatanud nn turvakontode pettuste ja muude IT-alaste pettuste eest.
Turvakonto pettuse meetodi üksikasjad on väga erinevad, kuid ühiseks jooneks on raha ülekandmine nn turvakontole.
Politsei märgib, et pankadel ei ole ühtegi sellist turvakontot. Pangad ja ametiasutused ei küsi kunagi ka pangakoode, ei soovita seadmesse tarkvara alla laadida ega tungivalt raha üle kanda turvaabinõuna.
Turvakonto pettuse puhul jäetakse ohvrile mulje, et tema raha on ohus kontol toimuvate kahtlaste tegevuste tõttu. Ohvrit veendakse raha nn turvakontole üle kandma. Väidetavalt juhtus sama ka Liikaneni juhtumi puhul.
Turvakonto pettus ehk Safe Account Fraud on kuritegelik nähtus, mis on Soome jõudnud välismaalt.
Turvakonto pettuse puhul võidakse ohvrile esmalt saata andmepüügisõnum näiteks inkassofirma, postkontori või panga nimel. Sõnum sisaldab sageli linki, mille kaudu kurjategija üritab ohvri pangakoode ja muud teavet välja petta.
Seejärel helistatakse ohvrile ja kõnes väidetakse, et helistatakse pangast, ning teatatakse kahtlastest tehingutest tema pangakontol.
Kui helistaja on andmepüügisõnumi abil juba ohvri internetipangale ligipääsu saanud, võib helistaja loetleda ohvri tegelikud pangatehingud, mida kurjategija kasutab ohvri usalduse võitmiseks, et kõne tuleb tõepoolest pangast.
Seejärel kinnitab helistaja talle, et ohvri raha tuleb kanda nn turvakontole. Helistaja võib paluda ohvril ülekanne ise teha või küsida ohvrilt vajalikke andmeid. Tegelikkuses ei kanta raha mitte turvakontole, vaid kurjategijatele. MTV ei tea täpselt, mida Liikanen sel ajal tegi ja kus ta viibis: näiteks kas ta andis üle oma pangakonto andmed või kandis ta raha ise turvakontole vms.
MTV uudised võttis Liikaneniga ühendust, kuid ta ei soovinud pooleliolevaid asju kommenteerida.
Erkki Liikanen oli Soome keskpanga president aastatel 2004–2018 ja Euroopa Keskpanga nõukogu liige.
Euroopa Komisjoni volinikuna aastatel 1995–1999 vastutas ta eelarve- ja personaliküsimuste ning infotehnoloogia eest.
Liikaneni mäletatakse ka rahandusministrina Harri Holkeri valitsuses aastatel 1987–1990. Ta oli peaaegu 20 aastat parlamendi liige.
Loe lisaks
Discover more from eestinen
Subscribe to get the latest posts sent to your email.