Sõja 1343. päev: Ukraina teatas Vene vägede suure soomusrünnaku tõrjumisest | Välismaa

Ukraina üksused lõid esmaspäeval Donetski oblastis Dobropillja lähedal tagasi Vene vägede soomusrünnaku, mis oli oma ulatuselt üks viimaste aegade suurimaid, teatas Ukraina rahvuskaardi esimene Aasovi korpus.

“Vaenlane saatis rünnakule 29 soomusmasinat, mis tegi sellest ühe ulatuslikuma pealetungi viimase aja jooksul. Rünnaku eripäraks oli suur tankide arv,” teatas Aasovi korpus.

Mehhaniseeritud rünnaku eesmärk oli teate kohaselt Šahhove ja Vladimirovka küla vallutamine.

Aasovi korpuse teatel püüdsid sissetungijad Ukraina kaitsetegevust raskendada, saates oma sõdureid soomukitel välja väikestes gruppides – neli kuni viis tehnikaühikut korraga – , erinevatel marsruutidel ja eri aegadel ning et venelased lootsid ka ebasoodsatele ilmastikutingimustele, mis takistasid droonide kasutamist. “Vaatamata sellele nurjus nende plaan,” kinnitas Ukraina üksuse pressiteenistus, mis avaldas toimunust ka video.

“Tänu inseneritööga täiustatud positsioonidele, efektiivsele mineerimisele ja kaitseväe üksuste – eelkõige relvajõudude ja rahvuskaardi brigaadide suurtükiväeüksuste, aga ka mehitamata süsteemide vägede meeskondade – koordineeritud tegevusele tõrjuti vaenlase rünnak, mis kestis üle kuue tunni,” teatas korpus.

Selle teatel kaotasid okupandid 15 ühikut tehnikat – kaks tanki, 12 soomusmasinat ja ühe kergsõiduki.

“Sõidukitelt jalastunud vaenlase jalavägi hävitati FPV-droonide abil. Vaenlase jalaväe dessandi toimumiskohtade puhastamine jätkub,” lisas Aasovi korpuse juhatus.

Varem oli Aasovi korpus tagasi lükanud Vene üksuste väited Pokrovski rajooni Rodinskoje linna vallutamise kohta.

Esmaspäeval teatas ka Ukraina õhudessantvägede seitsmes kiirreageerimiskorpus, et okupandid ei kontrolli täielikult ühtegi Pokrovski rajooni ja avaldas video, mis näitab sissetungijate hävitamist linnas.

Ukraina rinnetel leidis esmaspäeval aset 168 lahingkokkupõrget, kusjuures Vene väed üritasid Pokrovski sektoris Ukraina kaitseväe liinidest läbi murda 57 korda, kandes märkimisväärseid kaotusi, teatas Ukraina vägede peastaap. 

“Päeva algusest alates toimus kokku 168 lahingkokkupõrget. Okupandid andsid kokku 70 õhulööki, heites 148 juhitavat pommi. Lisaks saatsid Vene väed teele 2635 kamikadze-drooni ning korraldasid meie vägede positsioonidele ja asustatud aladele 3065 mürsurünnakut,” seisab aruandes.

Venemaa kaotas Pokrovski sektoris 97 sõdurit, neist 68 surnuna; kaks sõidukit, ühe soomusmasina ja elektroonilise sõjapidamise süsteemi; kahjustada said kaks mitmikraketiheitjat, kaks soomusmasinat, üks sõiduk ja veel üks elektroonilise sõjapidamise süsteem; pihta sai viis vaenlase varjendit.

Berliin: USA sanktsioonid ei mõjuta Rosnefti Saksa tütarfirmasid

Vene naftahiiu Rosnefti vastu suunatud USA sanktsioonid ei mõjuta selle tütarfirmasid Saksamaal, mis anti pärast Moskva sissetungi Ukrainasse riigi haldusesse, teatas Saksamaa valitsus teisipäeval.

“Majandusministeerium on saanud asjaomastelt USA ametiasutustelt kinnituse, et sanktsioonide eesmärk ei ole sihikule võtta Rosnefti Saksa tütarettevõtted,” ütles valitsuse pressiesindaja.

Ukraina ülemjuhataja staabi koosolekul anti vägedele ülesanne kaugmaarünnakute geograafia laiendamiseks, teatas Ukraina president Volodõmõr Zelenski teisipäeval sotsiaalmeedias.

Kohtumisel osalesid relvatootjad ja nende kasutamise eest vastutavad isikud.

Peamine teema oli Zelenski sõnul Ukraina võime Venemaa vastu suunatud kaugmaasanktsioonideks.

Osalejad analüüsisid kaitseväe kaugmaalöökide tõhusust viimase aja jooksul.

“Venemaa naftatööstus maksab sõja eest juba käegakatsutavat hinda – ja hakkab maksma veelgi rohkem,” märkis Zelenski.

Ta ütles, et praegu käib töö relvatootjatega pikaajaliste lepingute alusel. Kolmeaastane tähtaeg võimaldab tootjatel paremini planeerida ressursside kasutamist ja suurendada kaitseväe varusid. Tema sõnul selliste lepingute arv suureneb.

Kohtumisel avaldati ka infot Venemaa rünnakute kohta, mis on suunatud Ukraina taristule ja energiarajatistele. Tuvastati uued kaitsevajadused ja ülesanded partneritega koostööks õhutõrjesüsteemide tarnimise konkreetsetes suundades.

“Meie partneritel on vajalikud süsteemid olemas ja Ukraina diplomaatia jaoks on oluline olla asjakohaste otsuste ettevalmistamisel aktiivsem,” ütles Zelenski.

Saksamaa välisminister Johann Wadephul kutsus liitlasi üles Ukrainat tugevamalt toetama ja nimetas saabuvat talve sõja tulemuse suhtes otsustavaks.

“See talv on otsustav. Ukraina peab säilitama võime ennast kaitsta,” ütles Wadephul esmaspäeval Brüsselis pärast kõnelusi NATO peasekretäri Mark Ruttega.

Wadephul rõhutas kohtumise järel, et Euroopa ja NATO on tugevad, kui nad tegutsevad ühtselt, vahendas Saksamaa avalik-õiguslik ringhääling Bayerischer Rundfunk.

Ta kutsus lääneliitlasi üles andma Ukrainale otsustavat tuge, mis hõlmaks nii sõjalist abi kui ka pidevate Venemaa rünnaku all kannatava Ukraina energiasektori toetamist.

Wadephuli sõnul saab Ukraina igal hetkel Saksamaale loota.

Reedel, 24. oktoobril arutas Ukrainat toetavate riikide nn tahtekoalitsioon kõigi jõudude mobiliseerimist, et tagada Ukraina vastupidamine läheneval talvel.

Briti peaminister Keir Starmer usub, et Kiievi ja tema liitlaste olukord on paranenud tänu USA kehtestatud sanktsioonidele Venemaa naftafirmade vastu ja Euroopa Liidu 19. sanktsioonide paketile.

“Olukord on meie jaoks nüüd paranenud. (…) Ütleksin, et peamine areng on see, mida oleme sanktsioonide osas teinud,” ütles Starmer äriuudiste väljaandele Bloomberg antud intervjuus.

Peaministri sõnul on see kõik “tugevalt mõjutanud Venemaa majandust”.

“Peame jätkama tööd sanktsioonidega. See on minu hinnang ja see on ka EL-i hinnang,” märkis Starmer.

USA rahandusministeerium teatas 23. oktoobri õhtul täiendavatest Venemaa-vastastest sanktsioonidest, mis on suunatud naftafirmadre Rosneft ja Lukoil vastu.

Ungari peaministri Viktor Orbáni sõnul tuleks rahuleping Ukraina ja Venemaa vahel allkirjastada Budapestis, vahendas portaal Unian teisipäeval Ungari väljaannet Index.

Orbán usub, et Budapesti rahutippkohtumine siiski toimub, kuid ta ei osanud täpsustada, millal. Ta väitis, et Venemaa ja Ukraina vahelist rahu saab saavutada ainult välisjõudude osalusel.

Ungari peaminister lisas, et “keegi” peab venelastega rahu üle läbirääkimisi pidama – Ameerika Ühendriigid või Euroopa. Orban märkis ka, et Euroopa väidetavalt keeldub Venemaaga läbirääkimisi pidamast, nimetades seda suureks veaks.

“Euroopa keeldub Venemaaga läbirääkimisi pidamast, mis on katastroofiline viga. Ameeriklased peavad läbirääkimisi ja nemad otsustavad Ukraina tuleviku ja Euroopa julgeolekuküsimused, leppides kokku venelastega. Ja meie, eurooplased, käitume nii, nagu meile see meeldiks, ja aplodeerime,” ütles Orbán.

Tema arvates peaksid Euroopa juhid looma Venemaaga otsekontakti, alustama kõnelusi ja saavutama Venemaa-Euroopa lepingu allkirjastamise Euroopa julgeolekusüsteemi ja Ukraina tuleviku kohta.

Unian teatas varem, et Orbán kavatseb kohtuda USA presidendi Donald Trumpiga juba järgmisel nädalal. Ungari välisminister Péter Szijjártó teatas, et poliitikud arutavad USA sanktsioone Venemaa naftasektori vastu.

USA suursaadik NATO juures Matthew Whitaker on öelnud, et Washington ootab Ungarilt konkreetseid samme energiasõltuvuse vähendamiseks Venemaast. Whitakeri sõnul ei ole Ungari, erinevalt paljudest teistest Euroopa riikidest, selles osas mingeid plaane välja töötanud ega aktiivseid meetmeid võtnud.

Suursaadiku sõnul on Washington valmis Budapesti abistama Venemaa naftast ja gaasist loobumise protsessis. Whitaker lisas, et USA ootab ka teistelt riikidelt, eelkõige Slovakkialt ja Türgilt, aktiivseid samme Venemaa energiatarnetest loobumiseks.

Ukraina relvajõudude teisipäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

– elavjõud umbes 1 137 850 (võrdlus eelmise päevaga +1060);

– tankid 11 299 (+6);

– jalaväe lahingumasinad 23 508 (+28);

– suurtükisüsteemid 34 044 (+8);

– mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1529 (+2);

– õhutõrjesüsteemid 1230 (+0);

– lennukid 428 (+0);

– kopterid 346 (+0);

– operatiivtaktikalised droonid 75 054 (+108);

– tiibraketid 3880 (+0);

– laevad/kaatrid 28 (+0);

– allveelaevad 1 (+0);

– autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 65 786 (+131);

– eritehnika 3984 (+3).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.