Uus album
Sadu
“Probleemid paradiisis”
10/10
Sadu on debüütalbumi “Probleemid paradiisis” ilmumisest septembris tõusnud
kiiresti Eesti muusikamaastiku esiritta. Sandra Sillamaa ning Sofia-Liis Liiv on koostöös produtsent Frediga loonud võimsa koosluse, mis nii oma muusika kui ka sõnadega mitte ainult ei puuduta kuulajat, vaid annab jõu ja julguse teha ka ise häält.
“Mis see just oli?!” – nii kõlas minu esimene emotsioon pärast Sadu albumi esmakordset kuulamist. Albumi lõpuks oli tunne nagu oleks keegi kallanud pangetäis külma vett krae vahele ning seejärel soojalt kallistanud. Emotsioonide virvarr, mis ajas kord naerma ning siis nutma, andis lohutust, et me kõik seisame silmitsi samade probleemidega ning et ükski elu keerdkäik ei ole pöördumatu.
Kui üldiselt on muusikamaastiku uustulijate puhul tajuda teatud ebakindlust ning ajalist tarvidust oma saundi leidmiseks, siis Sadul on see juba olemas – otsene ja teravalt kõnetav, kuid samas haavatav hoiak, mis peegeldab ühiskonda puudutavaid, ent valusaid teemasid. Nii moodustub ühtne tervik, mis põimib endas hingestatud ballaade ning pulssitõstvaid bängereid, mille lüürilised kõrvaussid kuulajat veel päevadeks saatma jäävad.
Pop-folk kõlapilti on põimitud ka maailmamuusika elemente, mis loob omanäolise kompoti kaasaegsest ja rahvalikkust. Frederik Küütsi akustiline kitarr kannab kogu albumit pehmel toonil ning lisab soojust ja kindlustunnet, olles alati olemas. Sillamaa torupill ning Liivi viiul kannavad oma jutustajarolle ning annavad edasi sõnadest tulenevat emotsiooni. Kaasahaaravad biidid, mis lihtsalt sunnivad kaasa õõtsuma, loovad omamoodi transi, mis koos sisukate sõnadega kuulaja ära loitsivad.
Laulusõnades on kasutatud küllaldaselt leidlikke ning tabavaid eestikeelseid kõrvutusi, mis panevad oma tõetruudusega tahes-tahtmata muigama. On tore tõdeda, et potentsiaal luua eesti keeles niivõrd sisukat ja värvikat muusikat ei ole veel kadunud.
Kuigi võiks eeldada, et albumi teemad – suhete purunemine, petmine ja sügavad emotsioonid – võivad eriti kõnetada naiskuulajaid, peitub Sadu tugevus universaalsuses. Suhted puudutavad alati kahte poolt – koos avastatakse, kogetakse, armastatakse ning paraku saadakse ka haiget. Sadu loob võimaluse emotsionaalselt suhestuda, julgeda oma tundeid taasavastada ja võib-olla isegi ümber mõtestada.
Sadu on teinud märkimisväärse debüüdi ning võttes arvesse, millise toetuseni on nad nii lühikese ajaga jõudnud (mida näitavad ka kõik väljamüüdud kontserdid) on nende panust ning mõju juba praegu tugevalt tunda. Sadu on bänd, mida Eesti muusikamaastik vajas, kuid mida me igatseda ei osanud.