Mõned opositsioonipoliitikud olid nõudnud Nuñezi vallandamist pärast seda, kui meeleavaldused elukalliduse tõusu vastu olid muutunud üheks tõsisemaks vägivallatsemiseks Prantsusmaal üle aastate. Laupäeval peeti kinni ligi 2400 inimest ja ning ligi tuhat politseinikku ja sandarmi sai vigastada. Kogu riigis toimusid kokkupõrked politsei ja meeleavaldajate vahel, massiline rüüstamine ja süütamised, vahendab AFP.
„Siseminister esitas oma lahkumisavalduse presidendile pühapäeval,“ teatas Élysée palee. „Võttes arvesse korrakaitse jätkuva juhtimise vajadust praegusel hetkel, president keeldus.“
Nuñez tunnistas täna, et politsei kaotas mõnedes linnades kontrolli. Nuñezi sõnul ei osatud selliseid asju oodata ja ta esitas lahkumisavalduse, sest tunneb end kõige juhtunu eest vastutavana.
Macron palus Nuñezil astuda kõik vajalikud sammud, et tagada läbipaistvus ebaõnnestumiste kohta plaanimises ja luures, mis vägivallani viisid. Samuti andis Macron Nuñezile korralduse panna julgeolekujõudude jaoks paika uued operatiivmeetodid kriisiga toime tulekuks.
Macron rääkis eile avalikkuse vihast ja häbist rahutuste ja rüüstamise pärast.
Macron süüdistas nagu teisedki valitsusametnikud vägivallas vasakäärmuslasi, kes tema sõnul ründasid politseinikke ja avalikke hooneid, et õhutada kaost.
„Need, kes rüüstasid, peavad kahjud kinni maksma ja need, kes püüdsid vabariiki kukutada, võetakse vastutusele,“ ütles Macron telepöördumises rahva poole.
Macron mõistis hukka „pidurdamatu vägivalla radikaalsete vasakäärmuslike rühmituste mässuliste elementide“ poolt, „kellega ühinesid arvukad kurjategijad“.
Varem kutsus Macron kokku kõrgemate valitsusametnike erakorralise kohtumise, millele eelnes tulekahjude süütamine maskides märatsejate poolt, kes ründasid mitmes linnas raekodasid. Macron teatas, et andis prefektidele korralduse kaitsta lähinädalatel avalikke hooneid ja ettevõtteid ning vajaduse korral meeleavaldused keelama.
Prantsusmaa keskosas Limoges’is oli leekides 19. sajandist pärit raekoda, mille katus varises sisse ja mis peaaegu hävis.
Pariisis kogunesid sajad meeleavaldajad eile Place de la République’ile, kus oli hulgaliselt politseinikke, kes kasutasid pisargaasi, kui pinged aeg-ajalt üle keesid. Väikesed grupid inimesi püüdsid süüdata jalgrattaid ja prügikaste.
„Õigus meelt avaldada on põhiõigus. Vägivalla abil tahtlikult ja kollektiivselt korratuste tekitamine ei ole,“ kirjutas X-is Prantsusmaa siseminister Laurent Nuñez.
Võimude hinnangul osales laupäeval meeleavaldustel umbes 550 000 inimest. Korraldajate väitel oli neid 800 000. Meeleavaldajad reageerisid ametiühingu, õpilaste organisatsioonide ja 2018. aasta „kollaste vestide“ liikumist taaselustada püüdvate aktivistide üleskutsetele.
Pariisi politsei teatas, et üks inimene suri infarkti tagajärjel. Asja uurib prokuratuur.
Eile oli Place de la République’i ümbruses näha sillutisest välja kistud kive, purustatud poodide fassaade ja klaasikilde. Rüüstamistest ja kahjudest teatati ka mujal.
Politsei teatas, et Pariisi piirkonnas peeti kinni 855 inimest. Prokuratuuri teatel jäeti 557 vahi alla.
Poliitikud süüdistasid laupäevases vägivallas üksteist.
Paremäärmuslaste juht ja presidendivalimiste favoriit Marine Le Pen kritiseeris Macroni tsentristlikku valitsust, mis on tema sõnul kurnatud, suuna kaotanud ja nähtavalt võimetu tegema midagi muud kui omaenda jõuetust kommenteerima.
Vasakäärmuslane Jean-Luc Mélenchon süüdistas peaminister Sébastien Lecornud tulega mängimises, väites, et viimasel on õnnestunud kõik noorte ja tööliste organisatsioonid ühendada.
USA president Donald Trump kirjutas oma sotsiaalmeediakanalis Truth Social, et Prantsusmaa põleb, seostades rahutused loomulikult „täiesti teisest maailmast inimeste sisserändega“. „Sulgege oma Piirid ja võtke kontroll, enne kui on liiga hilja!“ kirjutas Trump.
Prantsusmaa võimud ja politsei ei ole sisserändajaid rahutustega seostanud. „Kuidas saavad prantslased seda Prantsusmaale teha?“ küsis Macron.
„Kahjude ulatus on märkimisväärne ja enneolematu,“ kirjutas avalikus kirjas Pariisi linnapea Emmanuel Grégoire. „Pariis on vabaduste, vaidluste ja meeleavalduste linn. See peab nii jääma. Aga see peab olema ka linn, kus kõik saavad töötada ja ohutult äri teha.“
Kolme suurema linna, Pariisi, Marseille’ ja Lyoni linnapead taotlesid lähipäevil kohtumist peaministriga, võttes arvesse kahjude ulatust ja olukorra tõsidust.
Marseille’s tungisid mõned meeleavaldajad lühikeseks ajaks raekotta ning maskides ja kapuutsides inimesed kahjustasid politseijaoskonda. Lyonis süüdati turismibüroo.
Limoges’is mattus raekoda leekidesse, kui sinna tungisid sisse „radikaalsed korrarikkujad“ samal ajal, kui hoones viibisid valitud ametnikud, töötajad, turvapersonal ja kodanikud, teatas Haute-Vienne’i departemangu prefekt Maurice Barate. „Nad süütasid hoone tahtlikult põlema. See on äärmiselt tõsine ja sõnulseletamatu tegu,“ ütles Barate.
Ida-Prantsusmaal asuva Mulhouse’i prokuratuur teatas, et alustati juurdlust 17-aastase tüdruku silma kaotamise üle rahutuste käigus. Laupäeval alustati teist juurdlust, sest Saint-Étienne’is kaotas noor meeleavaldaja käe.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani?SaadaKommenteeriLoe kommentaare (9)