Ainuüksi Poola piiri ületab praegu ligikaudu 1600 noort meest päevas, mis on tekitanud muret nii Poolas kui Saksamaal. Riigikogu liige Jaak Valge palus siseminister Igor Tarolt selgitusi, kui palju on mobilisatsiooniealisi Ukraina kodanikke Eestis ja kui paljud neist on saanud sõjaväekohustusest vabastuse.
Siseminister Taro sõnul ei ole Eestis näha erakorralist väljarände kasvu. „Me teame täpselt, kui palju inimesi meil on, ja ma lükkasin ümber väite, justkui oleks Eesti andnud rahvusvahelist kaitset peamiselt mobilisatsiooniealistele meestele. See ei vasta tõele,“ ütles Taro ERRi uudistele.
Tema sõnul moodustavad mobilisatsiooniealised mehed Eestis umbes 30% Ukraina sõjapõgenikest, mis on küll pisut üle Euroopa Liidu keskmise (umbes 27%), kuid mitte erandlik. „Suurt vahet ei ole,“ märkis ta.
„Tõsi, mõned riigid, eriti need, mis on Ukrainale lähemal, on teema tõstatanud,“ lisas Taro. „Meie puhul ei ole praegu märgata, et see oleks probleem. Osa neist meestest liigub edasi teistesse riikidesse või käib lühiajaliselt näiteks turismireisidel. Kuid kindlasti on see küsimus, mida Ukraina poolega arutada – kuidas nad ise reeglite lõdvendamist näevad ja mida nad edaspidi plaanivad.“
Eestis pole siseministri sõnul põhjust muretsemiseks, kuid piiriäärsetes riikides on noorte meeste liikumine saanud juba laiemaks julgeoleku- ja usaldusküsimuseks.
Tänavu 19. oktoobri seisuga oli registreeritud ajutise kaitse alusel Eestis elavaks 35 012 Ukraina kodanikku.
2025. aastal on Ukrainast pärit isikutelt registreeritud kaitse taotlusi kokku 763.