Rootsi ettevõte rajab Rootsi, Eesti ja Soome vahele uue kiudoptilise sidekaabli, mis võetakse juba järgmisel aastal kasutusele. Eesti riigi hinnangul on tegemist vajaliku uue ühendusega, arvestades viimastel aastatel Läänemeres juhtunut.
Saaremaa juures on algamas uue, Rootsit, Eesti ja Soomet ühendava sidekaabli rajamistööde eelsed merepõhjauuringud.
Kaabel hakkab kulgema mööda mere põhja Rootsist Gotlandilt Saaremaale, sealt Hiiumaale ning Mandri-Eestisse ja Harjumaa kaudu veetakse kaabel taas mööda mere põhja Soome Helsingisse. Maismaaosa Eesti kulgeb Haapsalust Viimsisse.
“Eestis hõlmab projekt nii merealuseid kui ka maismaal paiknevaid kiudoptilisi sidekaableid,” ütles ERR-ile justiits- ja digiministeeriumi sideturgude talituse juhataja Tõnu Nirk. Kokku peaks Eestis maismaakaabli trassi pikkus olema 250 kilomeetrit; mereühendused Soome ja Rootsi ning suursaartega annavad kokku veel 300 kilomeetrit.
Uue sideühenduse rajamise ettevalmistamiseks on plaanis merepõhjauuringud. Uuringutega selgitatakse välja sidekaabli rajamiseks sobiv trass ning kaardistatakse muid asjaolusid, millega tuleb kaabli kavandamisel arvestada, ütles Nirk, kelle sõnul kasutatakse uuringute tulemusi projekteerimisel ja keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnangu koostamisel.
Kaabli rajaja ja omanik on Rootsi ettevõte
Projekti arendaja ja tulevase taristu omanik on Rootsis registreeritud sideettevõtja GlobalConnect AB. Sama ettevõte korraldab ka projekti ettevalmistamiseks vajalike uuringute läbiviimist.
Uuringute läbiviimiseks on kliimaministeerium väljastanud GlobalConnect AB-le vajalikud mereuuringuload, mis kehtivad kuni selle aasta lõpuni. Merealuse sidekaabli hoonestusloa ning ehitusloa taotlusi menetleb tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet.
Projekti ettevalmistused algasid 2025. aastal. Kaablite paigaldamine on kavandatud tänavusele ja järgmisele aastale ja ühenduse kasutuselevõtt 2027. aastasse.
Eesti ja Rootsi vahel on praegu kaks sideühendust ja Eesti Soome vahel kuus sideühendust. Viimastel aastatel on aga korduvalt erinevaid kaableid ja torusid meres puruks sõidetud ning uus ja alternatiivne ühendus on seetõttu vajalik, ütles Nirk.
“Eesti jaoks on oluline täiendava, olemasolevatest ühendustest füüsiliselt eraldiseisva marsruudi loomine ja tagada rahvusvahelise andmeside toimimine ka võimalike kaablikahjustuste korral,” lausus ta.
Teiseks kasvab pidevalt nõudlus andmesidemahtude järele ning uus Rootsi–Eesti–Soome sideühendus suurendab Läänemere piirkonna andmesidevõrkude läbilaskevõimet, märkis Nirk.
Kas selle projektiga rajatakse ka varuühendused, mida saaks kasutada põhiühenduse katkemisel, ministeerium kommenteerida ei soovinud.
Rootsi-Eesti-Soome sidekaabli rajamine läheb maksma ligikaudu 40 miljonit eurot, millest 15 ,7 miljonit eurot saadakse toetusena Euroopa Liidu Euroopa ühendamise rahastu digiprogrammist.
“Eesti riik projekti rahaliselt ei panusta, kuid on toetanud projekti Euroopa Liidu rahastuse taotlemisel ning toetab selle elluviimiseks vajalikku riikidevahelist ja riigisisest koostööd. Projekt on Eesti jaoks oluline, sest see mitmekesistab meie ja meie naabrite rahvusvahelisi sideühendusi ning tugevdab digitaalset toimepidevust,” lausus Nirk.
Viimasel aastal on Venemaaga seotud laevad lõhkunud Läänemeres Eesti ja Soome vahelise gaasijuhtme ja elektriühenduse ning erinevaid riikidevahelisi sidekaableid.