Eesti Autorendi ja Kasutusrendi Liidu (AKL) esimesel üldkoosolekul jõuti järeldusele, et tänane seadusandlus karistab auto pikaajalisele rendile võtjat rahakoti kaudu nii käibemaksu kui ka lapsevanematele mõeldud automaksu soodustuste osas.
“Olukorras, kus nii ettevõtete kui ka kodumajapidamiste fookus on liikumas sellele, et auto kasutamine ei võrdu enam auto omamisega, on tänane seadusandlus ajast maha jäänud ning premeerib auto omamist, isegi siis kui see auto tegelikult kuigi palju ei sõida,” ütles AKLi juhatuse esimees, Mobire Groupi tegevjuht Andrus Valma.
Üks kõige olulisem juriidiline probleem tuleneb liiklusregistri kannetest, mis teeb otsest vahet vastutaval kasutajal ja tavalisel kasutajal. Klassikalise liisingu puhul märgitakse klient sõiduki vastutavaks kasutajaks. Pikaajalise täisteenusrendi puhul jääb aga omanikuks ja vastutavaks kasutajaks rendiettevõte, samas kui klient on vaid kasutaja. “Seaduse silmis on see väike terminoloogiline erinevus, kuid rahakotile mõjub see valusalt. Eesti mootorsõidukimaks ja sellest tulenevad riiklikud soodustused seaduses otseselt seotud vastutava kasutaja staatusega. Seega, kui peres on kolm last ja nad sõidavad täisteenusrendis autoga, peavad nad tasuma täieliku automaksu, samas kui identset autot panga kaudu liisiv pere võib saada maksimaalselt kuni 300 eurot ehk 100 eurot lapse kohta automaksu soodustust,” näitlikustas Valma.
Foto: Magnific
Sarnane probleem on ka Tallinnas elaniku soodustusega parkimisloa taotlemisel. Tallinna linnas soodustingimustel elaniku parkimisloa saamiseks nõuab määrus, et isik peab olema sõiduki omanik või vastutav kasutaja. “See tähendab, et linnaelanik, kes eelistab või täisteenusrenti, ei kvalifitseeru soodustusele ja peab kodu juures parkimise eest maksma täishinda. Arvestades, et parkimine näiteks Tallinna südalinnas maksab ligi 5 eurot tund, siis ei tasu alahinnata selle kitsenduse mõju inimeste valikute tegemisel,” selgitas Valma.
“Kui me pakume autot pikaajalisele rendile, siis peame praeguse korra järgi leppima, et erinevalt finantsasutustest, tuleb meil oma teenusele käibemaks lisada ka automaksu osale, sest me maksame seda ise, mitte ettevõte või eraisik, kes tegelikult seda autot kasutab,” selgitas Valma. “Tekib olukord, kus pank ja rendifirma pakuvad kliendile justkui identset toodet, mida võib juriidilises mõttes kasutusrendiks nimetada, kuid rendifirma peab käibemaksu maksma aga pank mitte. See teeb rendifirmade teenuse kunstlikult kallimaks ning annab pankadele ebaausa hinnaeelise,” lisas ta.
Rahandusministeerium: täisteenusrent ja liising ongi erinevad asjad
Kuigi täisteenusrent ja liising võivad kliendi jaoks näida sarnased, erinevad need Rahandusministeeriumi kinnitusel oma eesmärgi, ülesehituse ja poolte kohustuste osas.
Liising on eelkõige sõiduki soetamise finantseerimise viis, mille puhul kannab sõiduki kasutamisega seotud kohustusi liisinguvõtja. Seetõttu on ministeeriumi hinnangul põhjendatud, et mootorsõidukimaksu tasub vastutava kasutajana liisinguvõtja. Täisteenusrendi ärimudelis jäävad sõiduki omamise, haldamise ja maksustamisega seotud kohustused rendiettevõttele ning klient tasub sõiduki kasutamise ja sellega kaasnevate teenuste eest.
Foto: Magnific
„Käibemaksuga maksustamisel lähtutakse tehingu tegelikust majanduslikust sisust ja käibemaksuseaduses sätestatud põhimõtetest. Täisteenusrendi puhul maksustatakse sõiduki kasutamise ja sellega kaasnevate teenuste eest makstavad tasud üldjuhul käibemaksuga. Kui rendiettevõte arvestab mootorsõidukimaksu rendihinna sisse, on see osa renditeenuse tasust,“ selgitas rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika osakonna juhataja Erle Kõomets.
Lapsepõhine maksuvähendus on seotud mootorsõidukimaksu maksukohustusega ja seda saab kasutada füüsiline isik, kellele maks seaduse alusel määratakse. Täisteenusrendi puhul on maksukohustuslane rendiettevõte, mistõttu kliendile vähendust kohaldada ei saa.
“Liising ja täisteenusrent on erineva sisuga teenused ja sellisena ei saa neid samamoodi maksustada. Täisteenusrendi puhul ei maksa klient ainult sõiduki kasutamise, vaid ka sellega seotud teenuste ja mugavuse eest. Kliendil on võimalik valida, milline lahendus vastab paremini tema vajadustele ja milline kulude struktuur on talle sobivam,” ütles rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika osakonna juhataja Erle Kõomets.