Kui USA peaks tegema konkreetse ettepaneku moodustada väekontingent Iisraeli–Gaza konflikti järgselt rahu valvama, arutaks ka Eesti oma vägede sinna saatmist.
USA välisminister Marco Rubio rääkis möödunud nädalal soovist saata rahvusvaheline väekontingent Gazasse relvarahu tagama. Rubio plaani kohaselt oleks Iisraelil osalejate suhtes vetoõigus.
Rubio sõnul võivad Ühendriigid taotleda vägedele ÜRO mandaati, kuna mõned riigid vajavad oma vägede lähetamiseks maailmaorganisatsiooni heakskiitu.
Eesti kaitseminister Hanno Pevkur (RE) rääkis ERR-ile, et sel teemal on peetud küll esialgseid arutelusid, kuid enne USA konkreetset ettepanekut on vara seisukohta võtta.
“Väga sisusse me veel läinud ei ole, on olnud väga kerged esialgsed arutelud, aga loomulikult väga palju sõltubki sellest, mis Ameerika Ühendriigid ise teevad – kas nad otsustavad võtta ka juhtrolli selles protsessis või mitte,” sõnas Pevkur.
“Selge on see, et mingil moel seal piirkonnas on rahu vaja tagada, nii nagu on vaja rahu tagada ühel hetkel Ukrainas,” lisas ta.
Detailsem arutelu saab alata alles pärast seda, kui USA on oma plaani ametlikult esitanud.
“Täpset plaani ega ettepanekut kusagilt tulnud ei ole,” märkis Pevkur. “Eks me siis hoiame silmad-kõrvad lahti nii diplomaatilistes kanalites kui sõjalises vaates ja siis saame teha ka, kui vaja, vastavad otsused.”
Kuigi USA välisminister Rubio väitis, et osa riike on juba ise enda vägede saatmist pakkunud, kinnitas Pevkur, et Eesti seda teinud ei ole.
Pevkur rõhutas, et rahvusvahelise sõjalise operatsiooni väljasaatmine eeldab arutelu parlamendis. “Enne kui me parlamenti läheme, peame ikkagi väga sügavalt aru saama, et mis on mandaat – mida seal tegema hakatakse, mis on eesmärk ja mis on riikide rollid selles protsessis,” sõnas ta.
Stoicescu: olukord Gazas on veel liiga toores
Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees Kalev Stoicescu (E200) märkis, et kui sel teemal peaks olema juba mingid arutelud toimunud, siis tema pole neisse kaasatud olnud. Küll rõhutas ta, et Eesti sõdurite saatmiseks võimalikule ÜRO rahuvalve missioonile on praegune olukord piirkonnas veel liiga toores.
“Hamas ei ole täielikult desarmeerunud ehk maharelvistunud, nii nagu see rahulepe ette nägi,” rõhutas Stoicescu. “See on väga oluline aspekt, kas Hamasil on relvi ning kas Gaza sektoris jätkub see nii-öelda arvete õiendamine.”
Stoicescu selgitas, et ÜRO rakendaks kas rahuvalve (peacekeeping) või rahujõustamise operatsiooni (peacemaking).
“Kui rääkida ÜRO rahuvalvest, siis see eeldab seda, et kord on enam-vähem majas – Gaza sektoris on olemas toimivad kohalikud võimud, politseijõud ja nii edasi, kelle toetuseks siis ÜRO rahuvalvajad seal oleksid,” sõnas ta.
“Aga kui rääkida ÜRO rahujõustamise operatsioonist, siis kui vägivald jätkub ja on relvastatud osapooled – lisaks Hamasile ka mõned teised –, kes omavahel nii-öelda arveid õiendavad, siis see on hoopis teine lugu. Ja sellisel juhul ma ei tea praktiliselt ühtegi riiki, kes oleks valmis saatma oma rahuvalvajaid sellistes tingimustes Gazasse,” rääkis ta.
Stoicescu rõhutas, et tema hinnangul on rahvusvaheline sõjaline kohalolek piirkonnas rahu hoidmiseks vajalik, kuid olukord ei ole veel selline, mis võimaldaks rahuvalvemissiooni alustamist.
Septembri alguses lõpetas Eesti suurema missiooni Iraagis, kus Scoutspataljoni baasil moodustatud jalaväekompanii üksused (kuni 110 kaitseväelast) teenisid alates 2023. aasta kevadest.
Enne seda toimus suurem operatsioon Malis, kus 2018. aastast kuni 2022. aastani osalesid Eesti sõdurid Prantsusmaa juhitud operatsioonil Barkhane.