Rio osariigi kuberneri Claudio Castro kinnitatud hukkunute arv, mille hulgas oli ka neli politseinikku, oli enam kui kaks korda suurem varasemast kõige ohvriterohkemat politseioperatsioonist. Seni on suurim hukkunute arv olnud 2021. aasta haarangus, milles hukkus 28 inimest.

“Me seisame kindlalt vastu narkoterrorismile,” kirjutas Castro sotsiaalmeedias operatsiooni kohta, mille käigus sisenes 2500 julgeolekuametnikku soomukite, helikopterite ja droonide toel Rio rahvusvahelise lennujaama lähedal asuvatessse Alemao ja Penha vaestelinnaosasse (faveladesse). Rio de Janeiro favelad on vaesed, ülerahvastatud piirkonnad, kus ametlike võimude mõju on väike.

Castro kirjeldas Penha ja Alemao favelades toimunud operatsiooni osariigi ajaloo suurimana, mille eesmärk oli peatada Comando Vermelho (Punane Komando) nimelise jõugu laienemine.

Politseijõud kasutasid reidis kahte helikopterit, 32 soomukit ja 12 lammutusmasinat, mida rakendati narkokaubitsejate püstitatud barrikaadide lammutamiseks, mis olid püstitatud sellek, et takistada politseil favelade kitsastele tänavatele sisenemist.

Castro kinnitas 81 isiku vahistamist, samas kui võimudel oli kohtu luba 250 vahistamiseks ja läbiotsimiseks.

Politsei konfiskeeris teisipäevase operatsiooni käigus ka vähemalt 42 tulirelva ja suure koguse narkootikume.

Castro postitas X-i video sellest, mida ta kirjeldas kui kurjategijate drooni, mis laseb pilvisest taevast alla lõhkekeha. “Nii kohtlevad kurjategijaid Rio politseid: droonidelt heidetud pommidega. See on meie ees seisva väljakutse ulatus. See ei ole tavaline kuritegevus, vaid narkoterrorism,” tõdes ta.

Piirkond meenutas sõjatsooni

Teisipäeva varahommikul tõusid linna ikoonilise silueti kohale suitsusambad, kui kurjategijad põletasid autosid, et aeglustada politseisoomukite edasiliikumist, taustaks kostmas püssilaskude ja automaadivalangute heli, kirjeldas uudisteagentuuri Reuters korrespondent.

Politsei avaldas videod, mis näitasid, kuidas kurjategijad kasutasid politsei vastu granaatidega relvastatud droone. Videomaterjalist oli näha ka relvastatud mehi, kes põgenesid operatsiooni lähedal asuvasse metsa.

Väljaanne The Telegraph kirjeldas, kuidas politseioperatsiooni ala sarnanes sõjapiirkonnale, elanikud varjusid oma kodudesse ning poodide ja teenindusasutuste omanikud sulgesid oma ettevõtete uksed.

“See on esimene kord, kui näeme droone [kurjategijate käest] kogukonnas pomme heitmas,” ütles anonüümsust palunud Penha elanik The Telegraphile. “Kõik on hirmunud, sest siin on nii palju tulistamist,” lisas ta. 

Videotes oli näha aluspesuni paljaks kooritud surnukehasid, mis lebasid presendi all verega kaetud tänaval relvastatud politseinike valve all.

Pärast kõige intensiivsema võitluse vaibumist nägi Reutersi ajakirjanik, kuidas politsei eriüksus olid kokku kogunud kümneid palja ülakehaga mehi. Penha linnaosa Vila Cruzeiro naabruskonnas nähti politseid valvamas umbes 20 noort inimest, kes olid koos ja istusid kõnniteel, pead langetatud, paljajalu ja särgita.

Politseioperatsioon Rio de Janeiros. Autor/allikas: SCANPIX / AFP

Nutvad pereliikmed kogunesid aga riigihaigla ette, et hoolitseda haavatute eest.

Kokkupõrked häirisid kümnete koolide ja meditsiiniasutuste tavatööd, suunasid bussiliine ümber ja tekitasid liiklusummikuid mitmes linnaosas.

Rünnak pälvis ka kriitikat

Brasiilia justiitsminister Ricardo Lewandowski ütles, et föderaalvalitsus ei olnud enne operatsiooni saanud osariigi võimudelt ühtegi toetustaotlust, lisades, et ta oli jälginud arenguid meediakanalite kaudu.

Mõned kodanikuühiskonna rühmitused kritiseerisid aga sõjaväelises operatsiooni põhjustatud suuri kaotusi.

Julgeoleku-teemalise mõttekoja Sou da Paz tegevdirektor Carolina Ricardo nimetas seda tragöödiaks. “See on täiesti läbikukkunud lähenemisviis, sest see ei sihi tegelikult narkootikumide tootmisahela lülisid,” ütles ta.

Politseioperatsiooni mõistis hukka ka evangeelne pastor ja Brasiilia kongressi liige Henrique Vieira. Osariigi valitsus kohtleb favelasid vaenlase territooriumina, kus on luba tulistada ja tappa, kirjutas ta X-is.

Eelmisel aastal suri Rio de Janeiro politseioperatsioonide käigus ligikaudu 700 inimest, ehk peaaegu kaks inimest päevas.

2020. aastal kehtestas Brasiilia ülemkohus piirangud narkovastastele operatsioonidele favelades, näiteks helikopterite kasutamisele ja operatsioonidele koolide või tervisekeskuste lähedal asuvates piirkondades. Sama kohus tühistas need piirangud aga sel aastal.

Eksperdid ja inimõiguste organisatsioonid on kritiseerinud seda tüüpi julgeolekujõudude operatsioone, pidades neid kuritegelike rühmituste ohjeldamisel ebaefektiivseks.

Rio osariigi seadusandliku kogu inimõiguste komisjon nõuab selgitusi tegevuse asjaolude kohta, mis on taas kord muutnud Rio favelad sõja ja barbaarsuse teatriks, ütles komisjoni president Dani Monteiro AFP-le.

Brasiilia politsei on ka varem viinud läbi ulatuslikke operatsioone kuritegelike rühmituste vastu enne Rio de Janeiros toimuvaid suuri üritusi, kus toimusid 2016. aasta olümpiamängud, 2024. aasta G20 tippkohtumine ja tänavu juulis ühenduse BRICS tippkohtumine.

Järgmisel nädalal võõrustab Rio C40 linnapeade ülemaailmset tippkohtumine kliimamuutustega tegelemiseks ja prints Williami Earthshot Prize’i tseremooniat, kus osalevad kuulsused, sealhulgas popstaar Kylie Minogue ja neljakordne Vormel 1 maailmameister Sebastian Vettel.

Programm on osa ettevalmistustest ÜRO kliimatippkohtumisele COP30, mis toimub Amazonase linnas Belémis 10. novembrist 21. novembrini.