Venemaa relvastub Arktikas kiiresti.
Briti väljaandele Telegraph antud intervjuus hoiatab Norra kaitseminister Tore Sandvik, et Venemaa varub tuumarelvi ja ründeallveelaevu polaarjoonel, valmistudes sõjaks NATO-ga.
Sandviku sõnul on Norra täheldanud, et Venemaa on suurendanud oma relvastust Koola poolsaarel, kus asub Põhjalaevastiku baas ja kuhu on paigutatud suur osa tuumarelvadest.
Koola poolsaar asub Venemaa loodeosas, piirnedes Soome ja Norraga.
Venemaa tugevdab oma positsiooni Koola poolsaarel, kus asub üks maailma suurimaid tuumaarsenale. Need ei ole suunatud mitte ainult Norrale, vaid ka Ühendkuningriigile ja üle põhjapooluse Ameerika Ühendriikidesse ja Kanadasse, ütleb ta.
Me oleme NATO silmad ja kõrvad selles piirkonnas ning näeme, kuidas nad katsetavad uusi relvi, näiteks hüperhelikiirusega rakette. Samuti katsetavad nad tuumajõul töötavaid torpeedosid ja rakette.
Telegraph märgib ka, et Koola poolsaarel on võtmeroll Venemaa niinimetatud tuumarelvade „teise löögi” strateegias, mille kohaselt Venemaa alustab oma tuumarelvadega laastavat vasturünnakut, kui ta peaks tuumarünnaku sihtmärgiks langema.
Sandvik juhib tähelepanu sellele, et Vladimir Putin taotleb Arktika piirkonna täielikku kontrolli, et sõja korral blokeerida NATO riikide juurdepääs olulistele mereteedele.
Kuigi Venemaa sõda Ukrainas ei ole kulgenud Putini plaanide kohaselt ja Vene relvajõud on kandnud suuri kaotusi, rõhutab Sandvik, et riigi Põhjalaevastik on endiselt püsinud puutumatuna.
Telegraphi andmetel kuulus Venemaa Põhjalaevastikku vähemalt 16 tuumaallveelaeva juba enne, kui Venemaa käivitas Norra ministri mainitud laevastiku tugevdamise.
[Põhjalaevastikul] on uus fregatt ja uus mitmeotstarbeline allveelaev, mis töötati välja viimase paari aasta jooksul. Sandviki sõnul on Venemaa puhul praegu kõige ähvardavamad tema allveelaevad, sõnab ta.
Isegi kui Venemaa ei suuda Ukrainas võita, teeb tuumarelvade oht ja võimalus anda teine rünnak Koola poolsaarelt Venemaast ikkagi sõjalise suurriigi, märgib ta.
Sandvik rõhutab intervjuus, et Venemaa tegevuse jälgimine Arktikas on praegu NATO kõige olulisem jälgimisülesanne. Selles ülesandes osalevad ka Ameerika Ühendriigid ja Suurbritannia.
Telegraphile antud intervjuus mainib Sandvik ka Soome piiri, mille taga hakkavad tema hinnangul asjad pärast Ukraina sõja lõppu juhtuma.
Norra ministri sõnul Putin ei taotle rahu. Soome märkab seda oma piiri taga, kui Venemaa Ukrainas mingisuguse lahenduseni jõuab.
Putin ei ole rahust huvitatud. Putini plaanid ei hõlma stabiilset rahu Ukrainas. Kui ta suudab, naaseb ta sinna, ütleb Sandvik.
Isegi kui me suudaksime Ukrainas rahulepingu sõlmida, sinna sõdureid saata ja olukorda stabiliseerida, mobiliseeriks ta ühe analüüsi kohaselt miljoneid sõdureid Soome piiri lähedal, ütleb ta.
Lõpuks märgib Briti väljaanne, et pinged NATO ja Venemaa vahel Arktikas on viimastel nädalatel suurenenud. Hiljuti katsetas Saksa merevägi piirkonnas torpeedode ja rakettide tulistamist ning Vene laevad on patrullinud Saksa õppuste ümbruses tihedalt ja kahtlaselt lähedal.
Loe lisaks
Discover more from eestinen
Subscribe to get the latest posts sent to your email.