Riigi tugiteenuste keskus otsib ettevõtet, mis ehitaks ametnike ja poliitikute jaoks imelugudest tuntud tööriista – Mõttepeegli.
Uuele abimehele saaks välja pakkuda kõikvõimalikke ideid seaduse muutmiseks. Mõttepeegel hindaks neid ja ütleks, kas eelnõu koostamisega üldse tasub alustada. Masin juhiks tähelepanu, kui probleemi iva paikneb hoopis kusagil mujal. Või kui seadusemuudatus keeraks mõne asja põhjalikult vussi. „Lõplikud poliitika- ja õigusloomeotsused jäävad inimestele,“ rõhutatakse hankedokumendis.
Esialgu korraldab riigi tugiteenuste keskus ideekonkursi. Ettevõte, mis pakub välja parima mõttepeegli lahenduse, saab kuni 170 000eurose lepingu prototüübi arendamiseks. Mõttepeeglit loodetakse katsetada juba tuleva aasta jaanuaris.
Hea uudis. Vähem trahve, vähem kannatanuid
Maaleht teatas eelmisel nädalal, et politsei teeb pärast juulis ja augustis kiiruse mõõtmisel rakendatud muudatusi varasemast tunduvalt vähem liiklustrahve. Septembris laekus seetõttu trahve koguni miljon eurot vähem kui mullu samal ajal. Somes kiruti seepeale, et kihutamine teedel ja tänavatel kasvab. Liiklusseaduse muutmise ettepaneku teinud rahvasaadikud Valdo Randpere, Marek Reinaas ja Madis Timpson said sõimata, et nad ostavad hääli teiste inimeste verega.
Statistika seda ei kinnita. Kolmandas kvartalis sai Eestis liiklusõnnetustes kannatada 623 inimest, mullu samal ajal 694 ja tunamullu 763. Surma sai 13 inimest ehk sama palju kui mullu. Üle-eelmisel aastal hukkus kolmandas kvartalis 23 inimest.
Samas on kolm kuud liiga lühike aeg, et hinnata, kas tegemist on püsiva muutusega.
Iseasi on Randpere, Reinaasa ja Timpsoni „süü“ – nemad tegid ettepaneku lisada liiklusseadusse klausel, et mobiilse kiiruskaamera kasutamisest peab juhte teavitama hoiatusmärk. Seadust muutis ikka riigikogu ning selle poolt oli 57 saadikut, vastu 12.
Samas jällegi ilma selle ettepanekuta ei oleks parlament teemat ette võtnud.
Ja veel üks asi. Politsei liiklusjärelevalve juht Taavi Kirss hindas Maalehes, et umbes poole trahvide vähenemisest andis hoopis politsei enda välja pakutud sekkumiskünnise tõstmine: varasema 3 km/h asemel tehakse trahvi alates 6 km/h suurusest kiiruseületusest.
ERJK keerulised küsimused
Erakondade rahastamise järelevalve komisjon (ERJK) proovib aru saada, kuidas valimisliit Plaan B oma kohalike valimiste kampaaniat rahastas. Muu hulgas on komisjoni liikmed kuulanud Ring FM-i eetris kõlanud saatesarja „Eesti kroon“, mille avakõll kuulutab: „Saate toob teieni Tartu hoiu-laenuühistu.“ Saadet juhtis endine poliitik ja rahandustegelane Andro Roos.
Kuid täpsemate asjaolude väljaselgitamine kulgeb ERJK-l üle kivide ja kändude. Ning kirjavahetus raadiojaamaga ennustab, et komisjon ei võida ka EKI poolt väljaantavat selge sõnumi auhinda.
ERJK: „Kellele ja millistel alusel laienes 2025 aasta oktoobris toote „Premium pakett raadios Ring FM /…/“ soodustingimustel müük ning kas selle tootega kaasnes täiendavaid teenuseid ka teistele tehingupartneritele – arvestades, et 30.10.2025 arve nr 151 on esitatud 50%-lise allahindlusega ning Eesti Kroon saadete eest on tasunud Eesti Ühistuliising OÜ ja lisaks on saates Plaan B ja selle kandidaatide mainimine Andro Roosile esitatud reklaamteenuste arve osana?“
Ring FM: „Küsimus on liiga keeruliselt formuleeritud, palun sõnastage selliselt, et oleks võimalik vastata.“
ERJK: „Millist perioodi katab 30.10.2025 arve nr 151 Eesti Krooni saatesarjaga seonduvalt – arvestades, et 30.10.2025 arve nr 151 on toote „Premium pakett raadios Ring FM /…/“ eest esitatud 2025 oktoobri perioodi 6.10-19.10 eest kuid selle lisakommentaari kohaselt on Plaan B ja selle kandidaate mainitud 2025 aasta saadetes?“
Ring FM: „Küsimus on liiga keeruliselt formuleeritud, palun sõnastage selliselt, et oleks võimalik vastata.“
Riigiamet vabandas tööpäeva rikkumise pärast
Maa-ameti geoportaal oli läinud nädalal veidi rivist väljas, muu hulgas ei olnud võimalik tutvuda katastrikaardiga.
Maa- ja ruumiametile oli mure ka teada ning selle lahenedes vabandas amet viisakalt: „Aluskaarditeenused ja X-GIS töökorras! Vabandame veel kord nende ees, kelle tööpäev sai rikutud!“
Spordialaliidud pelgavad toetuse sidumist paraspordiga
Kultuuriministeerium pakkus välja, et edaspidi võiks spordialaliitude toetamisel arvestada ka sellega, kas alaliit teeb koostööd paraolümpiakomiteega. Kui koostöö sujub, saab alaliit taotlusvoorus lisapunkti.
Jalgpalliliit teatas, et pakutud kriteeriumi täitmine on finantsiliselt, praktiliselt ja juriidiliselt ebarealistlik.
Käsipalliliit märkis, et alaliidul ei pruugi olla paraspordi arendamiseks vajalikke inimesi, varustust ega treeningtingimusi. Käsipallurite hinnangul vajaks see eraldi toetusmeedet.
„Tänases olukorras, kus tegevustoetuste maht on kolmandat aastat kärpes ja eelnevalt samuti olnud paigalseisus, ei ole alaliitudel ressursse nõuete täitmiseks,“ lisas suusaliit.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani?SaadaKommenteeriLoe kommentaare (23)