Strateegiaga “pöidlad pihku ja loodame, et midagi hullu ei juhtu” kipume me riigina oma asju ajama. Saatse saabaste ümber toimuv iseloomustab seda eriti värvikalt, nendib Mirjam Mõttus Vikerraadio päevakommentaaris.
10. oktoobri õhtul juhtus see, mida teati juba ammu – varem või hiljem teeb Venemaa midagi sellist, mis paneb meie inimesed halba olukorda. Meenutuseks: Värskast viib Saatsesse maantee, mis läbib kahel korral Venemaa territooriumi. Mööda seda teed jõudsid iga päev koju Lutepää, Sesniki ja Saatse inimesed. 10. oktoobri õhtul sulges politsei- ja piirivalveamet läbisõidu Saatse saabastest, kuna piirivalve märkas Venemaa territooriumil suuremate relvastatud üksuste liikumist.
Siis ei teadnud veel keegi, et sellest saab ühe ajastu lõpp. Maantee polnud üksnes ühendus, vaid ka eksootiline turismiatraktsioon, mille pärast tuldi kohale lähemalt ja kaugemalt. Valitsuse otsusega jäidki need teelõigud suletuks ja nüüd on seal läbipääsu asemel teetõkked, aed ning keelumärgid.
Inimesed peavad tööle ja töölt koju saamiseks sõitma mööda RMK metsateed, mis on vihmade ja suurenenud liikluskoormuse tõttu porine ja auklik. Pikenenud on ka teekond ning suurenenud kütusekulu tuleb muidugi igaühel ise kinni maksta. Ümbersõiduteed pole oodata enne kui aasta pärast.
Muidugi on kohalikud pahased. Imestusest laiutatakse käsi ja küsitakse, miks meil peavad asjad alati esmalt punasesse minema ja alles siis hakatakse liigutama, andes sellega mõista, et ümbersõiduteed pidanuks ammu valmis olema. Olukord oli ju aastaid teada nagu seegi, et PPA ise neid otseühendusi turvakaalutlustel ei kasutanud.
“Olulisem on ehk see, et nüüd tunnevad sealsed elanikud end eraldatusse tõugatuna, kuna maantee, kus varem käis elu, on vakatanud.”
Kõige selle keskel jäid kahe saapa vahel elavad Lutepää elanikud piltlikult öeldes lõksu. Faktiliselt muidugi mitte, sest kuni ajutine ümbersõit kiirkorras valmis tehti, kasutati ikka seda otseteed, mis mõnekümne meetri ulatuses kulges läbi Venemaa territooriumi. Üsna ohtu lõik tegelikult. Olulisem on ehk see, et nüüd tunnevad sealsed elanikud end eraldatusse tõugatuna, kuna maantee, kus varem käis elu, on vakatanud.
Maantee pole ainuke, mis kulgeb läbi Venemaa territooriumi. Värskat ja Saatset ühendab ka 10-kilovoldine keskpinge õhuliin, mis tagab sealsele piirkonnale elektriga varustatuse. Täpselt nagu maantee, kulgeb ka elektriliin kahel korral läbi Venemaa territooriumi. Väikeses saapas 400 meetri ehk nelja masti ja suures saapas 1,1 kilomeetri ehk kaheteistkümne masti ulatuses.
Elektrilevist tõdetakse, et kui veel enne sõja algust pääsesid nad kahe riigi piirivalve vahelise koostöö tulemusel alati Venemaa poolel olevatele liinidele vajadusel ligi, siis nüüd see enam võimalik pole.
Asjaosalised on võimalikest stsenaariumitest teadlikud – kui venelased tahavad oma piiril mängu jätkata, piisaks nende territooriumit läbiva elektriliini mõjutamist. Halb uudis on see, et kui seda teha korraga nii väikeses kui ka suures saapas, siis jääks Lutepää küla ilma elektrita.
Siiski ei pea just venelased olema need, kes sekkuvad, piisaks sellestki, kui aastaid hooldamata liinikoridoril langeb puu traatidele.
Loomulikult ei sõltu kogu piirkond ainult sellest ühest liinist. Ringtoide tagab igatahes elektriga varustatuse Sesniki ja Saatse inimestele. Ja sama süsteem tagab elektri olemasolu ka Lutepääl, kui ühendus peaks katkema vaid saapa ühes osas.
Elektrilevi sõnul algatasid nad Venemaa alasid läbitavate liinide ümberehituse projekti kohe, kui julgeoleku olukord muutus. Väikese saapa lõigu ümberehitusega plaanitakse valmis saada veel selle aasta jooksul ning teise lõigu ümberehitusega järgmise aasta teises kvartalis. Samuti on olemas kriisiplaan võrgu taastamiseks, kui peaks Venemaa alal asuvate liinidega probleeme tekkima.
Seniks aga, nagu ikka meil kipub nende asjadega olema, pöidlad pihku, et kõik sujuks tõrgeteta. Äkki läheb õnneks.
Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.