Luminori tellitud ja Norstati läbiviidud uuringu kohaselt prognoosib 59 protsenti Eesti ettevõtete omanikest ja juhtivtöötajatest eelolevaks talveks energiakulude kasvu. Luminori ettevõtete panganduse juhi Indrek Julge sõnul tasub ettevõtjatel juba praegu hinnata, kuidas kütte-, elektri- ja kütusehindade võimalik tõus nende tegevust mõjutab ning milliseid samme saaks kasvavate kuludega toimetulekuks astuda.

Uuringu kohaselt peaks energiakulude kasvu korral toodete või teenuste hindu tõstma 27 protsenti vastanutest. Kasumimarginaali peaks vähendama 18 protsenti, investeeringuid edasi lükkama 13 protsenti ning kulusid kärpima või töökohti vähendama 12 protsenti. Ligi veerandi hinnangul oleks kõrgemate energiakulude mõju nende ettevõttele väike või olematu.

Ettevõtetel tasub energiakulude kasvuks aegsasti valmistuda

„Energiakulude mõju võib ettevõttest sõltuvalt olla väga erinev. Transpordiettevõttele on oluline kütusekulu, gaasi kasutavale tootmisettevõttele gaasi hind ning suuremate äripindade puhul talvine küttearve. Seetõttu tasub esmalt välja arvutada, kui palju erinevate energiakulude kasv ettevõtte kogukulusid suurendaks ja kui suure osa sellest suudetakse senise tegevuse juures katta,“ ütles Julge.

Tema sõnul sõltuvad ettevõtte võimalused suuremaid kulusid klientidele edasi kanda nii konkurentsist, nõudlusest kui ka kehtivatest lepingutest. Kui müügihindu muuta ei saa, tuleb lisakulu katta kasumi arvelt või leida kokkuhoiukohti.

Enne talve tuleks tema sõnul üle vaadata ka ettevõtte tegelik energiatarbimine ning hinnata, kus on võimalik lähikuudel kokku hoida.

„Esmalt tasub üle vaadata, kas tühjalt seisvaid ruume köetakse ja ventileeritakse sama intensiivselt kui kasutuses olevaid ning kas seadmed töötavad ka ajal, mil neid vaja ei ole. Nende ülevaatamine võib aidata tarbimist vähendada juba eeloleval talvel,“ märkis Julge.

Energiakulude kasvu prognoosib 59 protsenti uuringus osalenud ettevõtete omanikest ja juhtivtöötajatest. Neist ligi kolmveerand eeldab, et kasv jääb kuni 20 protsendi piiresse, ning ligi neljandik ootab suuremat kasvu.

Võimalikuks energiakulude kasvuks on täielikult või osaliselt valmistunud ligi kolmandik vastanutest. Konkreetseid ettevalmistusi, näiteks hindade fikseerimist või reservide loomist, nimetas 6 protsenti ning osalist valmistumist, näiteks energiasäästu ja kulude pidevat jälgimist, ligikaudu veerand vastanutest. Eraldi ei ole valmistunud 35 protsenti. Veel 11 protsenti ei pea seda oma ettevõtte jaoks oluliseks riskiks, sest energiakulude osakaal on väike.

Julge sõnul tuleks ettevõtetel hinnata, millal suuremad väljaminekud tekivad ja kas nende katmiseks on piisavalt vaba raha.

„Aasta kokkuvõttes võib ettevõte olla kasumlik, kuid talvekuudel võivad suuremad kütte-, gaasi- ja elektriarved tekitada ajutise rahapuuduse. Seetõttu tasub võimalusel raha kõrvale panna ning vajadusel tarnijate ja koostööpartneritega maksetingimused läbi rääkida. Kui ettevõte vajab talviste kulude katmiseks lisarahastust, tuleks pangaga ühendust võtta juba enne suuremate arvete saabumist,“ selgitas Julge.

Ettevõtted otsivad Julge sõnul üha enam võimalusi, kuidas muuta energiakulud paremini ette planeeritavaks. „Üks võimalus on elektrihinna fikseerimine, mida paljud ettevõtted on juba kasutanud. Fikseeritud hind võib näiteks päikeselisel suveperioodil osutuda börsihinnast kõrgemaks, kuid annab ettevõttele pikemaks ajaks kindluse, millise elektrihinnaga oma eelarves arvestada. Talvel aitab see kaitsta ettevõtet ootamatute hinnahüpete eest,“ lisas Julge.

Küsitlusfirma Norstat küsitles Luminori tellimusel tänavu septembri lõpus ja oktoobri alguses kokku 229 Eesti ettevõtte omanikku ja juhtivtöötajat.