Leedust alguse saanud Vinted tegutseb 26 riigis ning teenis 2025. aastal 1,1 miljardit eurot käivet. Tallinnas loodud Bolt on jõudnud enam kui 50 riiki. Enamikul Balti ettevõtetel pole siiski vaja maailma vallutada: esialgu piisaks sellest, kui oma toodet või teenust välisturgudel edukamalt müüa. Selles võivad kahe ettevõtte kogemused olla kasulikud ka palju väiksematele tegijatele.

Läti Delfi uuris Balti brändifoorumil Bolti Baltikumi turundusjuhilt Kertu Villilt ja Vintedi brändistrateegilt Simona Žeimytėlt, millised otsused on aidanud ettevõtetel kasvada. Nende kogemusi täiendab foorumil tutvustatud EY uuring Balti eksportijate tugevustest ja kitsaskohtadest.

Heast tootest üksi ei piisa

EY 2026. aasta uuringus küsitleti 65 Balti eksportijat, kellest üle poole olid Läti ettevõtted. Tulemustest joonistus välja vastuolu: 51 protsenti vastanutest pidas oma pakkumise kvaliteeti lähimate rahvusvaheliste konkurentide omast paremaks, kuid vaid 28 protsenti ütles, et küsib ka kõrgemat hinda.

Ettevõtted usuvad eelkõige oma toodetesse. Põhjusena, miks klient on valmis praegust hinda maksma, nimetas 65 protsenti vastanutest kvaliteeti ja 34 protsenti brändi mainet.“ Kaks kolmandikku vastanutest leidis, et hea kliendikogemus toob sageli või peaaegu alati kaasa kordusostu. Üle poole ehk 52 protsenti arvas, et kümneprotsendiline hinnatõus ei vähendaks klientide arvu.

Need on ettevõtete endi hinnangud, kuid viitavad võimalusele, et osa eksportijaid võiks oma toodete eest rohkem küsida. Küsimus on selles, kas nad oskavad ja julgevad oma väärtust kliendile piisavalt hästi selgitada.

Sarnane lõhe ilmnes enesehinnangu ja kasvuootuste vahel. Oma valdkonna juhtivaks rahvusvaheliseks tegijaks või koguni maailma liidriks pidas end 26 protsenti vastanutest, kuid ekspordi enam kui 25-protsendilist kasvu järgmise kolme aasta jooksul ootas vaid 17 protsenti.

Ka brändi tähtsust tunnistatakse rohkem, kui selle mõju mõõdetakse. Kuigi 54 protsenti ettevõtetest pidas kaubamärki oluliseks usalduse loojaks, ei kõrvutanud 43 protsenti kunagi brändi arendamiseks tehtud investeeringuid äritulemustega. Nii on raske hinnata, milline tegevus aitab müüki kasvatada või kõrgemat hinda küsida.

Eksportijate suurimad takistused ei olnud nende endi hinnangul seotud toote kvaliteediga. Kõige sagedamini nimetati turule pääsemist ja seal kohalolekut, mille tõi välja 28 protsenti vastanutest, ning nõrka müügivõimekust, mida mainis 18 protsenti. Uuringu autorite hinnangul vajavad ettevõtted hea toote kõrval selgemat hinnastrateegiat, tugevamat müüki ja suuremat tuntust sihtturgudel.

Millal hinda langetada ja nime vahetada?

Vintedi kogemus näitab, et alati ei ole õige lahendus kõrgem hind. Mõnikord tuleb kasvamiseks hoopis tasud ümber kujundada.

Žeimytė sõnul jõudis Vinted 2016. aastal pankroti äärele. Alguses kasvas kasutajate arv, investorid tundsid huvi ja ettevõte laienes. Keeruliseks läks siis, kui platvorm hakkas müüjatelt vahendustasu küsima. See oli valdkonnas tavapärane ärimudel, kuid Vintedi kasutajad võtsid muudatuse halvasti vastu.

Pöörde tõi Thomas Plantenga, kes liitus ettevõttega 2016. aasta mais. Vinted sulges kontorid San Franciscos, Londonis, Münchenis ja Pariisis ning keskendus Saksamaa ja Prantsusmaa turule. Müüjatelt võetavast tasust loobuti ja kasutusele tuli ostjakaitsetasu. Müüja sai kogu müügihinna endale, platvorm teenis aga ostjalt võetava tasu ja lisateenustega.

Ka Bolt on kasutanud madalamat vahendustasu uuele turule sisenemiseks. Kui ettevõte 2024. aastal Kairos tegevust alustas, oli selle tavapärane vahendustasu 15 protsenti, konkurentidel Uberil ja Careemil aga 22–33 protsenti. Esialgu tagastas Bolt turuletuleku soodustusena juhtidele kogu vahendustasu ning pakkus sõitjatele allahindlusi.

Mõlema ettevõtte puhul oli hinnastamine seotud selge eesmärgiga: muuta platvorm atraktiivseks inimestele, kelle osalusest selle toimimine sõltub. Vinted vajas riiete müüjaid, Bolt juhte. Ka EY soovitab eksportijatel katsetada erinevaid hindu, selle asemel et pidada senist hinnataset muutumatuks.

Žeimytė sõnul algab välisturule laienemine siiski juba mõtteviisist. Ettevõte võiks kohe alguses küsida, kuidas luua midagi, mis toimiks ka väljaspool Eestit, Lätit või Leedut. Selline vaatenurk võib muuta nii nime, tootevalikut kui ka veebilehte.

Vinted on selle tee ise läbi käinud. Platvorm alustas 2008. aastal Leedus riiete vahetamise veebilehena manodrabuziai.lt, mille nimi tähendab „minu riided“. Aasta hiljem Saksamaale laienedes võeti seal kasutusele nimi Kleiderkreisel. Hiljem jõuti otsusele, et eri turgudel tegutsemiseks on vaja ühist nime.

„Muutsime oma projekti nimeks Vinted, et oleks üks globaalne nimi,“ on selgitanud kaasasutaja Milda Mitkutė. Kõige kauem säilis kohalik nimi Saksamaal. Sealne Kleiderkreisel ja selle sõsarplatvorm Mamikreisel, millel oli kokku 8,5 miljonit kasutajat, koondati Vintedi nime alla 2020. aasta lõpus.

Sarnase nimevahetuse on läbi teinud ka Bolt. Ettevõte alustas 2013. aastal Taxifyna, kuid 2019. aastaks jäi taksoteenusele viitav nimi laienevale ärile kitsaks. Bolt koondas hiljem ühe kaubamärgi alla sõiduteenuse, tõukerattad, toidu kohaletoimetamise ja autorendi.

Mõlemad ettevõtted loobusid nimest, mille tuntuks tegemisse oli juba palju panustatud. Otsuse taga oli soov, et nimi sobiks ka ettevõtte tulevikuplaanidega. Sama küsimus puudutab väiksemaid eksportijaid: koduturul tabav sõnamäng või kohalik viide ei pruugi välismaal midagi tähendada.

Parem tuntud kahel turul kui tundmatu kümnel

Uute riikide lisandumine võib jätta eduka kasvu mulje, kuid pikk turgude nimekiri ei näita veel, kui tugev on ettevõtte tegelik positsioon. EY soovitab suunata raha ja jõupingutused mõnele olulisemale sihtturule, et jõuda seal klientideni ja kasvatada brändi tuntust.

Vinted tegi 2016. aastal just seda. Kontorite sulgemine ja Saksamaale ning Prantsusmaale keskendumine võimaldasid ettevõttel oma tegevust korrastada. Hiljem alustas Vinted taas laienemist ja jõudis näiteks 2019. aastal Madalmaadesse.

Bolti rahvusvaheline kasv pole samuti kulgenud tagasilöökideta. Ettevõte alustas Londonis tegevust 2017. aasta septembris, kuid Londoni transpordiamet peatas selle juba kolme päeva pärast. Turule õnnestus naasta alles 2019. aasta juunis. Samal ajal laiendas Bolt tegevust mujal, sealhulgas Aafrikas.

Villi soovitus väiksematele ettevõtetele on otsida turge, kus nende toote või teenuse järele on tegelik vajadus. Sinna jõudmiseks tuleb koduturust kaugemale vaadata, kohalikke olusid tundma õppida ja leida võimalus, mida teised pole veel kasutanud.

Seejuures peab ettevõte säilitama äratuntava näo. Villi sõnul jäävad Bolti põhieesmärgid eri riikides samaks, kuid nende saavutamise viisid ja klientidele esile tõstetavad eelised võivad erineda.

„Me müüme mobiilsust ja muudame seda, kuidas inimesed linnades liiguvad,“ ütleb Vill. Selleks peab ettevõte arvestama iga linna eripäraga. Tema sõnul püüab Bolt olla kohaliku eluga võimalikult tihedalt seotud, mitte kasutada kõigil turgudel üht ja sama lahendust.

Näiteks tõukerataste puhul sõltub teenuse toimimine palju sellest, kuidas inimesed neid kasutavad ja pargivad. Sõiduvahend võib olla eri linnades sama, kuid probleemid ja nende lahendused erinevad.

Žeimytė rõhutab omakorda järjepidevust. Kui turul on palju sarnaseid pakkumisi, aitavad ettevõttel eristuda äratuntav kujundus, suhtlusviis ja muud kaubamärgile omased tunnused. Nende hoidmine nõuab aega, distsipliini ja raha.

EY uuring näitab, et just eristumine võib olla Balti ettevõtete nõrk koht. Kuigi 54 protsenti vastanutest uskus, et kliendid oskavad selgitada nende erinevust konkurentidest, pidas vaid 31 protsenti oma eelist raskesti kopeeritavaks. Kõige sagedamini nimetati enda tugevuseks toote kvaliteeti. Rahvusvaheliste konkurentide eeliseks peeti aga eeskätt brändi tuntust ning võrgustikke ja kohalolekut turgudel.

Tähelepanu võib võita ka ootamatu turundusvõttega. Žeimytė toob näiteks Prantsusmaa elektroonika müügiplatvormi Back Market, mis saatis 2022. aastal Apple’i kauplustes väljapandud iPhone’idele AirDropi kaudu sõnumeid. Pariisi, Berliini ja Londoni poodides kutsuti inimesi valima uue seadme asemel soodsam taastatud telefon.

Žeimytė hinnangul teeb Back Marketi turunduse tugevaks eelkõige järjepidevus. Üksik tähelepanuväärne kampaania peab sobima sellega, mida ettevõte muul ajal teeb ja räägib.

Vill suhtub trendide jäljendamisse ettevaatlikult. Tema sõnul muutuvad väikeettevõtete veebilehed tehisintellekti kasutamise levides üha sarnasemaks: need näevad head välja, kuid sellest üksi ei piisa eristumiseks. Sama oht tekib siis, kui ettevõte jälgib iga uut turundustrendi, mõtlemata, kas see talle sobib.

Seetõttu on Boltil selged põhimõtted, milliseid tegevusi kaubamärgiga siduda ja millistest loobuda. Iga toode ja kampaania peab olema nendega kooskõlas.

Vintedi ja Bolti kogemus ei anna kõigile sobivat eduvalemit. Küll aga saab õppida nende valikutest: kellele teenus soodsaks teha, millistele turgudele keskenduda, millal senisest nimest loobuda ja kuidas muutuste keskel äratuntavaks jääda.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?SaadaKommenteeriLoe kommentaare (5)