Piirissaare põdrajaht nõuab vastupidavust ja head korraldust
- oktoobril toimus Piirissaarel Meeksi Jahiseltsi korraldatud ühisjaht, millest võttis osa 49 jahilist. Päeva jooksul kütiti seitse põtra. Saare keerulistes oludes nõudsid nii jahi läbiviimine kui ka jahisaagi mandrile toomine põhjalikku ettevalmistust ja head koostööd. Piirissaarel algab jahi planeerimine praamigraafikust. Sellega tuleb sobitada jahimeeste ja koerte saarele jõudmine ning hilisem tagasisõit. Hommikul kogunesid osalejad Laaksaare sadamas, kust praam väljus Piirissaarele kell 9.45. Ülesõiduaega kasutati ettevalmistusteks ning elektrooniline ühisjahi nimekiri koostati praamil.
Vesine maastik ja piiratud võimalused kütiliinideks
Piirissaare maastik paneb proovile nii inimesed kui ka koerad. Vesine ja mätlik maapind ning tihe, kohati läbimatu pajupõõsastik muudavad liikumise väga raskeks. Jahi korraldamist piirab ka sobivate kütiliinide vähesus. Saarel puuduvad ohutuks kütiliini paigutamiseks sobivad sihid ning kasutada saab küladevahelist teed ja saart läbivat kanalit. Seetõttu pole igal pool võimalik ajujahti korraldada, isegi kui ulukite asukoht on teada. Eelnenud jahiluure põhjal oli saarel vähemalt seitse põtra. Jahil osalenute hinnangul võisid loomad olla saabunud Venemaalt, kuid nende päritolu ei ole kindlalt teada.
Seitse põtra ja üks pääsenud suur pull
Ajus tegid rasket tööd ajajad koos koertega. Nende tubli töö ja küttide täpsuse tulemusel õnnestus küttida seitse põtra. Üks varemgi nähtud suur põdrapull suutis aga koerte ja ajajate eest kõrvale hoida. Kuna ajajad olid selleks ajaks ka juba ajust väljas, otsustati jaht lõpetada ning suur pull jäi seekord saarele.
Metssigade küttimine on saarel eriti keeruline
Metssigade küttimine seab Piirissaarel jahimeeste ette veel täiendavaid raskusi. Jahil osalenute kirjeldusel tuleb Aafrika seakatku ohu tõttu kütitud metssealt võtta vereproov ning uluk sooletustada. Kõik, sealhulgas sisikond, tuleb mandrile kaasa võtta, midagi saarele maha jätmata ning käitluskoht ja transpordivahendid desinfitseerida. Transpordivahendeid on seejuures mitu – saarel maad mööda sdamasse, sealt paadi või laevaga mandrile ning sealt edasi maad mööda esmakäitlushoonesse. Sooja ilmaga võib kogu selle töö tegemine ja kiire transpordi korraldamine osutuda saare rasketes oludes peaaegu „võimatuks missiooniks“. Seekord olid metssead varjunud saare ossa, kus puudusid võimalused ajujahiks ohutult kütiliini paigutada.
Jahisaak liigub mööda vett
Piirissaarel ei lõpe raske töö küttimisega. Kütitud loomad tuleb paatide abil mööda vett kokku tuua. Nii tehti ka seekord. Põdrad toimetati paatidega sadamasse, tõmmati kaldale ja sooletustati. Seejärel laaditi jahisaak kalalaevadele ning viidi üle järve Laaksaare sadamasse. Sealt jätkus transport Meeksi jahimaja esmakäitlushoonesse. Jahimeeste tagasitee sõltus endiselt praamigraafikust. Eduka jahi järel tuli mandrile naasmiseks aega parajaks teha ca 5 tundi, kuna tagasisõidupraam väljus alles kell 18. Õnnestunud jahipäeva taga oli paljude osalejate ühine pingutus. Tunnustust väärivad Meeksi Jahiseltsi jahikorraldajad, raskel maastikul töötanud ajajad ja koerad, täpsed kütid ning kõik, kes aitasid jahisaagi mandrile toimetada.
