Viimased istutustöödki saavad järgmisel nädalal tehtud, viimased mullakoormad ja murukülvid tulevad järgmise kahe nädala jooksul.

Disainervalgustuse paigaldamine on kavas aasta lõpus. «Valgustid tuleb kleepida jalakäijapiirde külge, seda tööd võib piirata ebasoodne ilm,» möönis Künnapuu.

Paberitöö jätkub

Kui objektil ehitustööd lõpevad, siis töövõtja veel jalgu seinale panna ei saa. «Ehitusdokumentatsioon tuleb üle vaadata ja nõutav info kokku panna nii tellijal kui ka töövõtjal. See tähendab veel väga palju tööd,» selgitas Künnapuu.

Tegelikult ei ole veel selge, millal objekt tellijale üle antakse, ega ka see, millal saab korraldada ametliku avamise. «Palju tööd on veel teha. Ei tahaks tekitada ootusi, kui me ise ei ole veel kindlad, millal objektil tööde lõplik kuupäev on,» lausus Künnapuu.

Mis aga on aidanud Sõpruse silla remondil sellist tempot hoida, et hoolimata lisatöödest – mitu tala tuli asendada, tootmisveaga kõnniteepiire maha võtta ja uuega asendada – saab sild nõutust varem valmis?

«Töövõtjal on keeruline oma tegevust hinnata ja see võib teistele paista üleolevana,» mõtiskles Künnapuu. «Hinnangu võiks anda tellija. Aga tööde senine teostamine näitab, et on pingutatud ja kevadsuvisel perioodil on olnud vaid üksikud nädalavahetused, kus üheski lõigus pole tööd tehtud. Kogu aeg on töö käinud ning tulemuse on aidanud saavutada hea meeskonnatöö planeerimine.»

Sõpruse silla remondiks on viimastel andmetel kulunud 20,5 miljonit eurot. Ehitus algas 2024. aasta sügisel ning uuendatud sild peab valmima tuleva aasta kevadel. Tööde hankejärgne maksumus oli 18,4 miljonit eurot. 2,8 miljonit eurot kaetakse Euroopa Liidu kaasrahastusega, mis on mõeldud kergliikluse edendamiseks.

Esimene remonditud sillapool avati liikluseks tänavu jaanuaris.

1981. aastal valminud Sõpruse sild on Eesti pikim sild ja Tartule äärmiselt oluline kahte linnapoolt ühendav liikluskoridor, kuhu peavad koos ära mahtuma kõik liiklejarühmad.