Kõige sagedamini tähendas see töötamist väljaspool töölepingus kokkulepitud aega, mida märkis ka 34 protsenti vastanutest. Ligi veerand ehk 24 protsenti oli pidanud haigena tööle minema. Puhkuse oli edasi lükanud lausa 14 protsenti ning sama paljud olid pidanud puuduma mõnelt eraeluliselt sündmuselt.
Sotsiaalministeeriumi algatatud peresõbraliku tööandja programmi koordinaatori Ave Laasi sõnul tuleb tööandjatel vaadata, kuidas töökorraldus tegelikult inimeste igapäevaelu mõjutab.
„Kui töötama peab vabast ajast või tulema haigena kontorisse, mõjutab see väga palju inimeste motiveeritust. Tööandjatel tuleb pöörata tähelepanu töökoormusele, juhtide hoiakutele ning sellele, kas töötajatele pakutav motivatsioonipakett on päriselt ka kasutatav,“ ütles Laas pressiteates.
Juhid ja tippspetsialistid ületasid tööaega
Juhtide ja tippspetsialistide seas peab oma tööandjat pere- ja töötajasõbralikuks lausa 87 protsenti vastanuist. Keskastme spetsialistide ja ametnike seas oli vastav näitaja 84 protsenti ning teenindajate, oskus- ja lihttööliste hulgas 67 protsenti.
Tööaja piiride ületamist kogesid aga kõige sagedamini just juhid ja tippspetsialistid. Neist 42 protsenti oli pidanud täitma tööülesandeid väljaspool kokkulepitud tööaega. Keskastme spetsialistidest ja ametnikest ütles sama 26 protsenti ning teenindajatest, oskus- ja lihttöölistest 33 protsenti.
Teisalt olid juhtide ja tippspetsialistide seas harvemad mitmed muud järeleandmised. Näiteks puhkust oli pidanud edasi lükkama 8 protsenti ning eraeluliselt sündmuselt puuduma 10 protsenti. Teenindajate, oskus- ja lihttööliste seas olid need näitajad vastavalt 16 ja 18 protsenti.
Hinnangud kujunesid vastavalt sissetulekule
Hinnangutes tööandjale ilmnes suur erinevus ka sissetulekute järgi. Üle 2000 euro kuus netosissetulekut saavatest vastajatest pidas tööandjat pere- ja töötajasõbralikuks 86 protsenti. Kuni 750eurose netosissetulekuga vastajate seas oli sama meelt 51 protsenti.
Töö- ja eraelu ühendamine puudutas teravamalt lastega leibkondi. Neis elavatest vastajatest oli töö tõttu eraelus järeleandmisi teinud 58 protsenti. Samal ajal lasteta leibkondades oli see 48 protsenti. Eraeluliselt sündmuselt oli pidanud puuduma vastavalt 20 ja 10 protsenti.
Haigestunud lähedase hooldamiseks ei olnud saanud töölt eemale jääda 8 protsenti lastega leibkondades elavatest vastajatest. Lasteta leibkonnas oli sama kogenud 3 protsenti. Vanuserühmadest tõusid esile 40–49-aastased: neist oli töö tõttu järeleandmisi teinud 66 protsenti. Meeste seas oli vastav näitaja 59 protsenti ja naiste seas 45 protsenti.
Töö- ja eraelu tasakaalu mõjutavate tegurite järjestamisel seadis 48 protsenti vastanutest esikohale tööandja üldise hoiaku ja organisatsiooni töökultuuri. Tööandja ja töötaja kokkuleppeid töökoormuse, tööaja ja -koha kohta pidas kõige olulisemaks 29 protsenti. Töötaja enda vastutuse, sealhulgas enese- ja ajajuhtimisoskuse seadis esimeseks 12 protsenti ning koduse tugivõrgustiku 11 protsenti.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani?Saada