E-konsultatsioonist rääkides võib esmapilgul jääda mulje, et tegemist on patsiendi võimalusega arstiga interneti teel nõu pidada. Tegelikult tähendab e-konsultatsioon arstide omavahelist digitaalset nõustamist.
Eesti tervishoius võeti e-konsultatsiooni teenus kasutusele 2013. aastal. Selle eesmärk oli muuta perearstide ja eriarstide koostöö kiiremaks ning aidata otsustada, millist ravi või uuringuid patsient vajab ja kas tal on vaja eriarsti vastuvõttu.
Praktikas tähendab see, et perearst koostab patsiendi kohta digisaatekirja, milles kirjeldab tervisemuret, seniseid uuringuid ja ravi ning sõnastab küsimuse, millele ta eriarstilt vastust vajab. Saatekiri liigub tervise infosüsteemi kaudu valitud raviasutuse eriarstile. Eriarst tutvub patsiendi andmetega ja annab oma hinnangu ning ravisoovitused.
Seejärel on kaks peamist edasist stsenaariumit. Kui eriarsti hinnangul piisab perearstile tema antud juhistest, siis patsient jätkab ravi perearsti juures. Teisel juhul leiab eriarst, et patsient vajab siiski vastuvõttu, siis raviasutus korraldab patsiendile vastuvõtuaja vastavalt tervisemure kiireloomulisusele.
Patsiendil endal ei ole e-konsultatsiooni tegemiseks vaja midagi eraldi ette võtta. Ta ei pea hakkama ise eri raviasutuste vahel aega otsima. E-konsultatsiooni vastust saab patsient näha terviseportaalis ning vajadusel võtab raviasutus temaga vastuvõtu korraldamiseks ühendust.
E-konsultatsioone tehakse järjest rohkem
E-konsultatsiooni kasutamine on Eestis aastatega järjepidevalt kasvanud. Sotsiaalministeeriumi andmetel tehakse neid nüüd juba enam kui kümme korda rohkem kui teenuse algusaastatel. 2025. aastal väljastati Tervisekassa andmetel 145 857 e-konsultatsiooni saatekirja – 27 protsenti rohkem kui aasta varem.
Kõige enam kasutati e-konsultatsiooni ortopeedia ja traumatoloogia, neuroloogia ning kardioloogia valdkonnas. Neile järgnesid psühhiaatria ja nahahaigused.
Samas moodustasid e-konsultatsioonid 2025. aastal umbes 13 protsenti ambulatoorsele eriarsti vastuvõtule suunavatest saatekirjadest. See tähendab, et kuigi e-konsultatsiooni kasutamine kasvab kiiresti, on sellel Eesti tervishoiusüsteemis veel märkimisväärselt kasutamata potentsiaali.
Sama näitas juba 2024. aasta statistika. Toona väljastati 117 794 e-konsultatsiooni saatekirja ning 34 protsendil juhtudest piisas eriarsti soovitustest ja juhistest, et ravi saaks jätkuda perearsti juures.
Patsient ei pea alati eriarsti vastuvõttu ootama
E-konsultatsiooni üks oluline eesmärk on vältida olukorda, kus inimene ootab kuid eriarsti aega, kuigi tema probleemi saaks lahendada perearst eriarsti nõuannete põhjal.
„See on üks oluline võimalus, kuidas viia ellu põhimõtet „õige abi õigel ajal õige arsti juures. Väheneb inimeste jooksutamine arstilt arstile, ühtlasi vähenevad ravijärjekorrad nende jaoks, kes ka päriselt eriarstiga kohtumist vajavad,“ ütles sotsiaalminister Karmen Joller.
Näiteks võib perearst olla patsiendi tervisemurega hästi kursis, kuid vajada diagnoosi täpsustamiseks või ravi valiku tegemiseks eriarsti arvamust. Sellisel juhul ei pruugi patsiendil olla vaja uut füüsilist visiiti. Eriarstil on võimalik tutvuda olemasolevate andmete ja uuringutega ning anda perearstile soovitused.
See võib tähendada patsiendi jaoks olulist ajavõitu. Samal ajal jääb eriarsti vastuvõtuaega rohkem nendele, kelle puhul on füüsiline vastuvõtt tõesti vajalik.
E-konsultatsiooni teine kasu on võimalus hinnata patsiendi probleemi enne vastuvõtule jõudmist. Kui eriarst leiab, et patsient vajab kindlasti konsultatsiooni, saab raviasutus hinnata tema probleemi kiireloomulisust ning planeerida vastuvõtu sellele vastavalt. Vajadusel saab juba enne vastuvõttu korraldada täiendavaid uuringuid.
„Me tahame, et inimene jõuaks õigel ajal õige spetsialisti juurde ega peaks ise mööda raviasutusi vastuvõtuaega otsima. Abi saamine ei tohiks sõltuda sellest, kui osavalt inimene broneerimissüsteemi kasutab või kui palju tal on jaksu endale aega välja võidelda. Eriti oluline on see raskes seisus inimeste puhul,“ lausus Karmen Joller.
Tervisekassa selgituse kohaselt on e-konsultatsioon ravikindlustatud patsiendile tasuta. Kui e-konsultatsiooni tulemusel otsustatakse, et patsient vajab eriarsti vastuvõttu, kehtib vastuvõtule tavapärane visiiditasu.
Kui kiiresti eriarst vastab?
E-konsultatsioon ei tähenda, et perearsti küsimus jääks eriarsti töölauale määramata ajaks ootama. Tervisekassa andmetel peab e-konsultatsiooni vastus üldjuhul valmima nelja tööpäeva jooksul alates saatekirja jõudmisest tervise infosüsteemi. Psühhiaatrias on vastamise tähtaeg kuni 15 tööpäeva.
Oluline on eristada e-konsultatsioonile vastamise aega ja patsiendi eriarsti vastuvõtule jõudmise aega. Kui eriarst leiab, et vastuvõtt on vajalik, määratakse selle kiireloomulisus eraldi.
„E-konsultatsiooniga saab eriarst inimese tervisemurest ülevaate juba enne vastuvõttu. Perearst kirjeldab patsiendi seisundit, tehtud uuringuid ja senist ravi. Selle põhjal saab eriarst anda ravijuhised või otsustada, et inimene vajab vastuvõttu,“ viitas minister Joller.
Ta selgitas, et see muudab patsiendi jaoks olulist osa raviteekonnast: inimene ei pea pärast saatekirja saamist ise välja selgitama, millisesse raviasutusse pöörduda ja millal vaba aeg leidub. Raviasutus korraldab vajaliku vastuvõtu. „Kui inimese seisund ooteajal halveneb, tuleb uuesti ühendust võtta oma ravimeeskonnaga. Vältimatu abi saamiseks ei pea ootama e-konsultatsiooni ega hankima saatekirja,“ rõhutas minister.
Eesmärk on muuta e-konsultatsioon tavapäraseks raviteekonna osaks
E-konsultatsiooni laiem kasutamine ei tähenda ministeeriumi hinnangul lihtsalt ühe uue digiteenuse juurutamist. Pikem eesmärk on muuta arstide omavaheline konsulteerimine patsiendi raviteekonna tavapäraseks osaks.
Sotsiaalministeerium on kirjeldanud suunda nii, et e-konsultatsioonist võiks saada peamine viis, kuidas spetsialistid omavahel patsiendi ravi arutavad ja vajadusel tema edasise raviteekonna kokku lepivad. Samal ajal tuleb arendada digilahendusi, arstide digioskusi, juhiseid ja raviasutuste võimekust konsultatsioonidele kiiresti vastata.
„Suund on laiendada e-konsultatsioonide kasutamist järk-järgult seal, kus see on meditsiiniliselt põhjendatud. Esmatasandi tervishoiu arengukavas on kokku lepitud, et e-konsultatsioonist saab peamine viis, kuidas spetsialistid omavahel patsiendi ravi arutavad ja teda edasi suunavad,“ avaldas Karmen Joller.
Seejuures ei ole eesmärk saata iga patsienti tingimata e-konsultatsioonile. Nagu seni, peab arst hindama, milline raviteekond on konkreetse inimese jaoks meditsiiniliselt põhjendatud. E-konsultatsioon sobib olukordadesse, kus teise spetsialisti arvamus aitab otsustada diagnoosi, ravi, uuringute või eriarsti vastuvõtu vajaduse üle.
Ka ei tähenda e-konsultatsioon seda, et eriarsti vastuvõtule pääsemine muutuks keerulisemaks. Vastupidi: süsteemi eesmärk on suunata eriarsti aega vajavad patsiendid sinna kiiremini ning lahendada võimalikult suur osa probleemidest juba perearsti ja eriarsti koostöös.
„Kõige tähtsam tulemus on see, et inimene saab oma tervisemurele õige abi õigel ajal ja tema raviteekonna korraldamise eest hoolitsevad omavahel koostööd tegevad spetsialistid,“ ütles Joller.
E-konsultatsiooni mõte on seega üsna lihtne: enne kui patsient hakkab eriarsti vastuvõtule aega otsima, saavad arstid omavahel läbi arutada, kas seda visiiti on vaja, millise spetsialisti juurde inimene peaks jõudma ja kui kiiresti. Kui vastuvõttu vaja ei ole, saab patsient abi ilma järjekorras ootamata. Kui vastuvõttu on vaja, peaks järgmine samm olema patsiendi jaoks senisest selgemini korraldatud.