Tõenäoliselt ei jäta Henri Drelli nimi külmaks ühtegi Eesti korvpallisõpra. Intrigeeriva karakteriga sportlane on oma karjääri jooksul jõudnud nuusutada nii absoluutset tippu kui ka pidanud sealt kolinal tagasi maa peale tulema. Küll aga ei ole üks asi ajas põrmugi muutunud: eesmärk pääseda maailma parimate sekka põleb 26-aastase mängija hinges praegu sama ereda leegiga kui kümme aastat tagasi.

  • Lisa Google’i eelistustesse

Sündinud korvpallurite perre, oli mängugeen Henril juba DNA-s. Ilma pere eeskujuta ta tõenäoliselt pallimängule südant avanud ei oleks. „Ma olen ikkagi Pelgulinnast pärit ja läksin Kristiine kooli. Sel ajal oli seal paras sihuke – kuidas nüüd viisakalt öelda – pättide kogukond,“ meenutab Henri muigega. „Kui ma ei oleks pere suunitlusel korvpallini jõudnud, oleksin arvatavasti kuskil külas pätt praegu,“ spekuleerib ta läbi huumoriprisma.