Kõlanud on väide, et töötukassa kavatseb koondada ligikaudu 170 inimest. Tiivas ei soovi praegu veel täpset numbrit öelda, kuid kinnitab, et suurusjärk 170 on õige.
“Tegemist on kollektiivse koondamisega ja seal on meil vaja teha kõigepealt teatud ametlikud otsused ja kindlasti soovime oma inimesi ka eelisjärjekorras teavitada. Esimest korda töötukassa ajaloos tahame teha päris olulise tegevuskulude vähendamise. Kuna enamus meie tegevuskuludest on seotud personalikuludega, ligi kaks kolmandikku, siis paratamatult tähendab see ka päris olulist töötajate arvu vähendamist. Suurusjärk 170 on õige, aga täpset numbrit ma täna ei saa öelda,” sõnas Tiivas.
Töötukassas töötas 2025. aasta kolmandas kvartalis 900 inimest.
Tiivas sõnas, et koondamisel vaadatakse, et klienditeeninduse kvaliteet ei kannataks ning koondamisel on põhirõhk juhtimistasandite vähendamisel.
“Natuke vähemaks jääb ka nõustajaid, kuna töötute arv on vähenenud. Muuhulgas teame, et inimesed tihti enam ei soovi käia kohal kontorites, nad kasutavad meie teenuseid e-kanalites ja see tähendab, et nõustamisi saab teha efektiivsemalt ja vähemate inimestega,” rääkis Tiivas.
“Aga hästi tähtis on see, et töötukassas töötab päris palju inimesi, kes ei puutu kokku otseselt klienditeenindusega ja seekord oleme tõhusamaks tegemist alustanud just sellest, et meil ei ole vaja nii palju juhtimistasandeid. Saame organisatsiooni juhtida oluliselt tõhusamalt ja vähendada juhtide arvu töötukassas,” lausus Tiivas.
“Teeme neid muutusi pigem sealt, kus on võimalik püksirihma pingutada, nii et kliendid ei kannata. Muudatused puudutavad kogu organisatsiooni. Meil ei ole ühtegi püha lehma. See puudutab loomulikult ka keskkontorit ja ka kõiki tugifunktsioone, sealhulgas kommunikatsiooniosakonda,” lausus Tiivas.
Koondamise eelarvelistest eesmärkidest rääkides ütles Tiivas, et need tulenevad sellest, et juba 2024. aasta lõpus andis valitsus avaliku sektori asutustele kärpeülesande.
“Seal oli lühidalt kokkuvõttes kirjas, et tegevuskulusid tuleb vähendada 10 protsendi võrra. Ja sellest me ka lähtume. Ambitsioon on see, et saaksime selle tehtud järgmisel aastal. Proovime selle ühe korraga ära teha, mitte raiuda koera saba jupi kaupa,” ütles Tiivas.
Töötukassa peamiseks sihiks saab noorte tööle aitamine
Töötukassa reform kätkeb ka sisulisi tegevusi, et inimesi senisest kiiremini tööle aidata.
“Töötukassa teeb tööd ja teeb endiselt kõiki neid asju, mida oleme alati teinud. Klientidel kindlasti ei ole mingit põhjust muretseda, vastupidi, teisipäeval nõukogus kinnitatud töötukassa uued strateegilised eesmärgid tähendavad, et seame oluliselt ambitsioonikamad sihid inimeste tööleaitamisel ja ka kõige haavatavamate sihtgruppide aitamisel. Pigem tahame teha asju paremini ja aidata inimesi kiiremini tööle,” rääkis Tiivas.
Tiivas ütles, et uued eesmärgid mahuvad kolme teemasse ja alustada on plaanis noortest.
“Viimastel kuudel on saanud kajastust, et Eestis on üks kõrgemaid noorte töötuse määrasid Euroopas. Uues strateegias võtamegi just noorte töötuse vähendamise oma üheks peamiseks sihiks. Seal on palju tegevusi: osasid juba teeme, aga on neid, mida saame rohkem ja paremini teha,” sõnas Tiivas.
Teine strateegia suund on Tiivase sõnul vanemad inimesed ehk 50 pluss inimesed, kellel on vähe oskusi või kelle, kelle tööturule sisenemine võib olla takistatud.
“Eri uuringutes on käinud korduvalt läbi, et neil on puudu baastaseme IT-oskustest. Töötukassa peaks tulema neile appi ja pakkuma eri koolitusi ja programme, et aidata neil kiiremini tööturule liikuda,” rääkis Tiivas.
Kolmas sammas uues strateegias põhineb Tiivase sõnul sellel, et kuigi töötuid on Eestis endiselt päris palju, siis tööandjad on andnud tagasisidet, et sellest hoolimata on päris raske leida inimesi vabadele töökohtadele.
“Siin on töötukassal kavas palju tegevusi. Näiteks senisest parem koostöö tööandjatega. Kui teeme koolitusi või õppeprogramme, siis panevad tööandjad, töötaja ja töötukassa pead kokku ja lepivad kokku, mis on need vajalikud oskused ja kuidas saab töötukassa tööotsijale neid oskuseid pakkuda, et ta saaks asuda võimalikult kiiresti vabale töökohale,” rääkis Tiivas.
Töötukassa reform ei hõlma Tiivase kinnitusel töötule makstavate toetuste perioodi lühenemist või vähenemist.
“See ei ole plaanis. Teisipäevasel nõukogu koosolekul oli ka töötukassa eelarve esimene lugemine. Reaalsus on pigem see, et selle aastaga võrreldes järgmise aasta toetuste-hüvitiste summad kasvavad. See tuleneb keskmise palga tõusust. Midagi kelleltki me ära kindlasti ei võta: hüvitised ja toetused jätkuvad senises mahus. Pigem on selle uue strateegia põhisuund see, et töötukassa peab muutuma, kuna tööturg on muutunud. Muuhulgas on ka ju ühiskonna ootused muutunud. Näiteks selles osas, et avalik sektor, sealhulgas töötukassa, peab muutuma tõhusamaks,” lausus Tiivas.
Viimastel nädalatel tehtud ka teisi tööturgu puudutavaid muudatusi. Valitsuses heaks kiidetud tööturuteenuste muudatustega vähendatakse muu hulgas palgatoetuse maksmise maksimumperioodi seniselt aastalt poolele aastale ning kaotatakse võimalus töötukassa kaudu töötajatele eesti keele õpet pakkuda. Kärbe tabas ka tasemeõppes osalemise toetust.