Bigbank vahendas oktoobris läbi viidud Norstati uuringut, mille järgi on viimase viie aasta jooksul vaid kaheksa protsenti eestlastest panka vahetanud. Kui panka aga vahetati, olid selle peamisteks põhjusteks soodsamad teenustasud või kaasaegsemad digilahendused.
Pangavahetuse ja selle lihtsustamise teemat puudutati põgusalt ka Vikerraadios Eesti Panga presidendikandidaatide debatis, kus endine Coop Panga juht Margus Rink märkis, et konkurents pankade vahel on Eestis väga terav küll aktiva ehk kodulaenude, autoliisingute, pensionifondide ja kindlustuste turul, kuid passiva ehk hoiuste poolel on ilmselges eelisseisus pikalt Eestis tegutsenud ja väliskapitalile kuuluvad pangad, kes on 30 aasta jooksul suure osa hoiustest endale saanud.
“Klient tuleb ja võtab väiksest pangast kodulaenu, teeb autoliisingu ja sellega asi piirdub, palk jääb endiselt suurde panka. Kui me tahaks konkurentsi edendada, siis keskpank võiks teemaga aktiivsemalt tegelda, kuidas saaks pangavahetus – me oleme aastas 2025 ja tehnoloogiaga on võimaik igasugu asju lahendada – et kui telekomis on numbrivahetus võimalik, teha niimoodi (väga lihtsalt ja kiiresti), siis pangavahetuses on protsess nii keeruline, et inimene ütleb, et ma ei võta seda ette,” lausus Rink.
Norstati uuringust tuli välja, et kuigi igapäevaselt või vähemalt mitu korda nädalas kasutab pangateenuseid 75 protsenti inimestest, siis teenuste kulusid jälgib aktiivselt vaid kaheksa protsenti ning kui oleks valida soodsam kontopakkumine, oleks sel põhjusel nõus panka vahetama ehk mõnes teises pangas konto avama ainult 13 protsenti inimestest.
Ka suuremates kommertspankades nähakse, et inimesed ei kipu kodupanka vahetama, sest mugavus ja harjumus on olulisemad kui veidike soodsamad tingimused, näiteks kontojäägilt makstav intress või madalamad teenustasud. Nii LHV-st, Swedbankist kui ka SEB-st öeldi, et klientide arv stabiilne ning lahkujate arv võrreldes uute klientidega marginaalne ning et lahkumine on üleüldiselt normaalne osa turust.
“Kuigi ligi 70 protsenti inimestest on valmis oma kodupanka vahetama, teeb seda tegelikult vaid vähene osa. Suurim takistus on harjumus ja mugavus – tervelt 82 protsenti vastanutest tõi selle välja peamise põhjusena, miks nad on jäänud oma senise panga juurde,” ütles ERR-ile LHV jaepanganduse juht Annika Goroško, viidates Norstati uuringule.
Goroško sõnul on panga vahetamine tegelikult lihtsam, kui arvatakse, kuid eestlased on oma kodupangaga harjunud ja tunnevad end seal turvaliselt, isegi kui kusagil mujal on paremad tingimused.
“Teiseks mõjutavad ka praktilised tegurid – püsimaksed, ühised kontod partneriga või pelg ajakulu ees,” nentis ta.
SEB kogemus on sama, ütles ERR-ile SEB jaepanganduse valdkonna juht ja juhatuse liige Monika Kallas-Anton. “Enamik kliente jääb siiski oma kodupangale truuks pikema aja vältel. Selle taga on mitmed tegurid: harjumuspärasus, usaldus ning vahel ka olemasolevad lepingulised kohustused, näiteks kodulaen,” lausus ta.
Kuigi tehniliselt on pangavahetus alati võimalik ja mitmed protsessid on digitaliseeritud, võib ebamugavusi tuua kaasa vajadus hakata muutma sisseharjunud püsikorraldusi, e-arveid, loobuda meelepärastest teenustest või teavitada tööandjat palgalaekumise muudatusest, lisas Kallas-Anton.
Ka Swedbank kinnitas ERR-ile, et eestlased panka tihti ei vaheta ja selle taga on mitu põhjust.
“Esiteks on enamik pangateenuseid – igapäevamaksed, laenud, investeeringud, kindlustus – omavahel tihedalt seotud, mistõttu on mugav arveldada ühes pangas. Teiseks on Eesti pangandusturg väga digitaalselt arenenud ja teenuste kvaliteet kõrge, mis tähendab, et inimestel pole sageli tugevat motivatsiooni panka vahetada, kuna pakutav tase on sama. Kõigil pankadel on internetipank, mobiiliäpp ja enamik teenustest digitaalselt kättesaadavad,” lausus Swedbanki eraisikute panganduse juht Tarmo Ulla.
Coop Panga erakliendi panganduse juht Karel Parve ütles, et tõesti kipuvad eestlased truuks jääma oma esimesena valitud pangale, aga see ei tähenda, et Eesti turul suhteliselt uuele tegijale vanadelt tegijatelt kliente üle üldse ei tule: näiteks nende inimeste osakaal, kes on alates mullu septembrist kuni tänavu septembrini oma sissetulekud mõnest teisest pangas Coop Panka suunanud, on tõusnud 20 protsenti.
“Eestlased tunduvad tõesti oma esimesena valitud pangale väga truud olema, aga nii on see ka mujal. Ka USA statistika näitab, et inimesed lahutavad arvuliselt rohkem abielusid, kui on valmis panka vahetama. Pangale ollakse truumad kui abikaasale ja seda keskkonnas, kus kapitalismi on kauem viljeletud kui meil,” lausus Parve.
“Kas tegelik põhjus seisneb truuduses või mugavuses on muidugi iseküsimus. Kui kodulaenu ja liisingupakkumisi küsitakse juba mitmest pangast ja neid võrreldakse omavahel pingsalt, siis igapäevapanga teenuste puhul inimesed seda võrdlust sageli ette ei võta,” lisas ta.
Riigi või keskpanga sekkumist pole vaja
Seega, et riik või Eesti Pank peaks kuidagi sekkuma ja muutma pangavahetuse inimeste jaoks lihtsamaks, pangad ei leia. Otsuse peab inimene ise tegema ja vahetamise protsess on ka pankade enda poolt lihtsamaks muudetud, ütles Goroško.
“Näiteks püsimaksete ja palgalaekumiste üleviimine on tänapäeval suuresti automatiseeritud protsess. Kokkuvõttes sõltub panga vahetamine eelkõige inimese enda teadlikkusest ja valmisolekust oma rahaasju kriitiliselt üle vaadata. Konkurents pangandusturul on tihe ning tihti piisab vaid ühest tunnist, et võrrelda pakkumisi, millest võib selguda, et teises pangas saab oma raha märksa targemini tööle panna,” lausus ta.
Parve Coop Pangast ütles, et tegelikult on palga ja muude sissetulekute suunamine teise panka väga lihtne – selleks tuleb lihtsalt oma tööandjaga suhelda, kõige kindlam on saata tööandajele selle kohta avaldus uue pangakonto numbriga.
“Ka avalduse põhjad on pankade kodulehtedel ja internetipankades kergesti leitavad. E-arved ja püsikorralduse lepingud tuleb uues pangas igal ühel endal seadistada – paljud näevadki just seda suure takistusena, et neid lepinguid ei saa automaatselt ühest pangast teise viia,” ütles Parve.
Kallas-Anton SEB-st märkis, et kuigi pangandusturul on klientide liikumine tagasihoidlikum võrreldes mõne teise valdkonnaga, nagu näiteks telekommunikatsioon, ent ei saa väita, et see oleks kuidagi tehniliselt või regulatiivselt keerukam.
Parve ütles aga, et võrdluse kohta mobiilinumbrite turul toimunuga, et telekomi teenusepakkuja vahetamine lihtsustus ja pani inimesed ettevõtete vahel liikuma 2005. aastal, mil hakati pakkuma võimalust vahetada teenusepakkujat koos olemasoleva telefoninumbriga.
“Kui panka oleks võimalik vahetada nii, et selle käigus kanduvad ühest pangast teise üle automaatselt ka kontonumbrid ja kõik kontoga seotud lepingud ja maksed, lihtsustaks see pangavahetust olulisel määral. Paraku piiravad seda täna Euroopa Liidu reeglid,” lausus ta.
Ka Swedbank peab Eestis panga vahetamist võrdlemisi lihtsaks.
“Konto saab avada digitaalselt ja kiiresti ja samuti saab tellida pangakaardi ja muud vajalikud teenused mugavalt kiirelt. Teisisõnu on uue panga kliendiks hakkamine väga lihtne,” ütles Ulla.
Seega pole vaja ka teha regulatiivseid muudatusi, lisas Ulla – pigem on oluline tagada, et olemasolevad võimalused oleksid inimestele teada ja mugavalt kasutatavad.
Kodulaenu turul muutused siiski toimuvad
Küll toimub liikumine aga näiteks kodulaenuturul, kus inimesed otsivad aktiivselt paremat pakkumist ning sageli on just kodulaenu intressimäär see tegur, mis paneb inimesi üle vaatama ka oma igapäevapanganduse partneri, ütles Goroško.
Oluline muudatus toimus laenuturul mullu, kui LHV algatas kampaania, millega hakati üle meelitama teistest pankadest kodulaenu võtnud kliente ehk hakati pakkuma kodulaenu refinantseerimist nii, et tasuti kliendi eest notaritasu ja kinnisvara hindamine.
LHV eraisikute finantseerimise juht Catlin Vatsel ütles ERR-ile, et enne mullust oli kodulaenude refinantseerimine Eestis pea olematu, Eesti Panga ja finantsinspektsiooni andmetel refinantseeris 2023. aastal oma kodulaenu vaid 361 inimest. LHV algatus oli aga nii edukas, et eelmisel aastal väljastatud kodulaenudest üle kolmandiku moodustasid lõpuks refinantseerimislaenud.
Et kodulaenude liikumist pankade vahel muuta lihtsamaks, on oma ettepanekud välja käinud ka Eesti Pank ja finantsinspektsioon. Järgmisel aastal peaksid jõustuma seadusemuudatused, millega kaotatakse kodulaenu refinantseerimisel tagatiskokkuleppe notariaalse tõestamise nõue, ütles Vatsel.
“See muudatus võib anda turule olulise tõuke ja kasvatada konkurentsi, millest võidavad eelkõige kliendid,” lisas ta.