„Äri uus tase“ värskes episoodis avab jäätmemajanduse ärilisi ja strateegilisi tagamaid Ragn-Sellsi ärikliendi nõustaja Eve Nurk. Vestluses saatejuht Glen Pilvrega võetakse luubi alla, miks segaolmejäätmete konteiner võib olla ettevõtte jaoks üks kallimaid valikuid, millised müüdid jäätmete liigiti kogumist saadavad ning kuidas aitab Ragn-Sellsi reThink jäätmeaudit leida ettevõtte valdustest üles esmapilgul nähtamatu rahalise kulu või hoopis kasutamata jäänud võimaluse.
Jäätmed kui strateegiline tooraine
Euroopa Liidu tööstus seisab silmitsi tooraineprobleemiga: kasvab vajadus kriitiliste materjalide järele, mille puhul sõltub Euroopa suuresti kolmandatest riikidest. Samal ajal püütakse tugevdada kohalikku ringmajandust ja tuua võimalikult palju juba kasutuses olnud materjale uuele ringile.
Ringmajandus algab aga palju varem kui ümbertöötlemistehases. See algab hetkest, mil töötaja otsustab, millisesse konteinerisse jääkmaterjal panna. Kui ringlusse sobivad materjalid visatakse läbisegi segaolmejäätmete hulka, võivad need määrduda sedavõrd, et nende puhastamine nõuab ebamõistlikult palju vett, kemikaale ja energiat. Nii kaotab ettevõte võimaluse suunata materjal võimalikult kvaliteetselt järgmisesse kasutusringi.
Ettevõtte tasandil tähendab see mõtteviisi muutust: tekkivaid jäätmevooge tasub vaadata sama tähelepanelikult nagu ettevõtte teisigi ressursse. Kui mõni jäätmevoog tekitab põhjendamatut kulu, tuleb seda vähendada. Kui materjalil on aga väärtus või sellele leidub parem ringluslahendus, tasub see segaolmest välja tuua ja võimalusel tuluks või uueks ressursiks pöörata.
Miks visatakse raha otse segaolme kasti?
Ettevõtetes tegelevad jäätmetega sageli tootmisjuhid, haldusjuhid või keskkonnaspetsialistid oma põhitöö kõrvalt. Seetõttu võivad üsna lihtsad kokkuhoiukohad jääda igapäevases saginas märkamata.
Eve Nurk toob alljärgnevalt välja mõned tüüpilised kohad, kus ettevõtte raha hääletult prügikasti kaob.
-
Kallis konteiner, vale sisu: ohtlike jäätmete või reostunud materjalide konteinerist, mille käitlemise eest tuleb maksta kõrgemat tasu, leitakse ka tavalisi lõunasöögipakendeid, olmeprügi või muud, mis sinna ei kuulu, aga tekitab mahtu.
-
Väärtusliku materjali raiskamine: segaolmejäätmete hulka rändab teadmatusest puhast veosekilet, pappi ja joogikartongi, mida saaks ära anda oluliselt soodsamalt või teatud juhtudel suunata väärtusliku toorainena uuesti ringlusse.
-
Selguse ja märgistuse puudumine: kui töötaja ei tea täpselt, milline pakend või tootmises tekkiv jääde kuhu käib, minnakse eksimuse hirmus, hooletusest või teadmatusest tihti kõige lihtsamat teed ja visatakse kõik segaolmesse. Seetõttu võib üks õigesse kohta paigutatud ja arusaadav silt olla väärt rohkem, kui esmapilgul arvata oskaks.
-
Vale konteiner, puudulikud teadmised, varjatud tuleoht on ka ohutusrisk: ühekordsed e-sigaretid ehk veibid ja liitiumioonakud satuvad endiselt tavaprügisse, kuigi võivad käitlemise käigus süttida ning seada ohtu nii vara kui ka inimesed. Akud ja elektroonikajäätmed liigituvad ohtlikeks jäätmeteks ega kuulu segaolmejäätmete hulka ning nende kogumisel ja käitlemisel tuleb järgida eraldi nõudeid.
Hea näide sellest, kuidas vaadata jäätmeid lihtsalt „äravedamist vajava prügi“ asemel materjalivoogudena, on Euroopa juhtivate metallpakendite tootjate hulka kuuluv AS Metaprint. Ettevõttes võeti tähelepanu alla kogu süsteem: kuidas tootmises tekkivaid materjalivooge paremini eraldada ning muuta sorteerimine töötajate jaoks võimalikult lihtsaks ja üheselt mõistetavaks.
Üheks selliseks materjalivooks osutusid ettevõttesse koos transpordipakenditega saabuvad kummiribad. Selle asemel et käsitleda neid lihtsalt jäätmena, otsiti võimalust anda materjalile uus kasutus. 2025. aastal leiti partner, kelle kaudu suunatakse kummiribad ümbertöötlusesse: need purustatakse ning saadud materjali kasutatakse uue materjali tootmiseks.
See on väike, kuid kõnekas näide laiemast põhimõttest. Mõnikord ei ole väärtuse leidmiseks vaja muuta tervet tootmisprotsessi. Esmalt tuleb lihtsalt vaadata, mis ettevõtte prügikasti tegelikult jõuab ja kas see peab üldse seal olema.
reThink jäätmeaudit – teadja pilk prügikastist prügikastini
Selleks, et ettevõtted saaksid oma jäätmevoogudest selge pildi, pakub Ragn-Sells reThink jäätmeauditit. Tegemist ei ole müügikohtumise, vaid neutraalse nõustamisega, mille käigus kaardistatakse ettevõtte jäätmevood ja kasutatavad käitluslahendused ning antakse parendusettepanekud, kuidas jäätmekäitlust säästlikumaks muuta. Jäätmeaudit hindab muuhulgas kogumisvahendeid, sorteerimise korraldust, ohtlikke jäätmeid, transpordi tõhusust, jäätmetekke vähendamist ning sekundaarsete materjalide kasutamist. Ringkäigu jooksul vaadatakse üle kõik kokkulepitud alad ettevõtte kontoriruumidest tootmise ja väliste kogumisvahenditeni.
Mida audit endast kujutab ja mida see ettevõttele annab?
-
Põhjalik kaardistus: ekspert vaatab üle ettevõtte jäätmekäitluse ahela alates töölauaalustest kastidest kuni suurte välikonteineriteni.
-
Taseme määramine: küsimustiku ja ringkäigu põhjal selgub ettevõtte skoor, mis annab pronks-, hõbe- või kuldtaseme tunnistuse.
-
Praktiline tegevuskava ja konkreetsed parendusettepanekud: kokkuvõttes tuuakse välja konkreetsed lahendused ja ettepanekud jäätmekäitluse säästlikumaks muutmiseks.
-
Töötajate motiveerimine ja koolitamine: vajadusel viiakse läbi näitlikud koolitused, mis kummutavad hirme ja aitavad ettevõtte töötajatel mõista sorteerimise reaalset kasu, sest ka parim ringluslahendus ei tööta, kui jäätmete tekkekohas pole üheselt selge, mida ja kuidas tuleb sorteerida.
Üks praktiline muudatus võib tulemust märgatavalt muuta
Hea näide tuleb Salutaguse Pärmitehasest, kus esimene Ragn-Sellsi reThink audit viidi läbi 2023. aastal. Audit tõi välja täiendavaid sorteerimisvõimalusi, märgistuse parandamise vajaduse ning uusi ringluslahendusi muu hulgas patareidele, elektroonika- ja tekstiilijäätmetele, reostunud pakenditele ning polüpropüleenile. Seejärel korrastati kogumisalasid, uuendati märgistusi ning tõsteti koolituste abil töötajate teadlikkust.
Eriti kõnekas oli aga üks konkreetne muudatus: Salutaguse Pärmitehases hakati pärmijäätmeid eraldi koguma. Selle tulemusel vähenes segaolmejäätmete kogus ligi 50%. 2026. aastal saavutas ettevõte järgmises reThink jäätmeauditis kuldtaseme maksimaalse tulemusega 100 punkti 100-st.
Salutaguse näide illustreerib hästi, et jäätmekäitluse parandamine ei pea alati tähendama suurt investeeringut või keerukat tehnoloogilist muudatust. Mõnikord tuleb lihtsalt üles leida materjalivoog, mis on seni liikunud valesse kohta ning leida sellele parem lahendus.
Metaprinti ja Salutaguse näited räägivad seejuures sama loo kahe erineva nurga alt. Ühel juhul leitakse uus kasutus spetsiifilisele materjalile, teisel juhul vähendab ühe jäätmevoo eraldamine märgatavalt segaolmejäätmete kogust. Mõlema lähtekoht on aga sama: enne tuleb teada, mis sinu prügikastis tegelikult on.
Levinud müüdid: kas kõik läheb lõpuks ikka ühte patta?
Jäätmete liigiti kogumise ümber püsib visalt skeptitsism. Saates võetakse ette küsimused ja räägitakse läbi valearusaamad, mida ilmselt on igaüks kuulnud ja kes on ka töökohal pidanud sorteerimist korraldama:
-
Miks võib näida, et erinevad konteinerid kallatakse ühte jäätmeveoautosse kokku?
-
Miks muutub musta, läbipaistmatusse kotti sõlmitud pakendiprügi automaatselt segaolmeks ning toob kaasa lisakulud?
-
Kui puhas peab pakend tegelikult olema ja kas seda peab enne konteinerisse viimist veega pesema?
-
Mis saab pakendist, mis koosneb korraga nii papist kui ka kileaknast?
-
Miks on klaas ideaalne materjal ja miks pole tarvis klaaspurkidel metallkaasi käsitsi eemaldada?
-
Kuidas erineb biojäätmete kogumine kilekottidesse Tallinnas ja teistes Eesti piirkondades?
Kõigi nende küsimuste taga on üks palju suurem teema: kas ettevõtte jäätmekäitlus on lihtsalt teenus, mille eest makstakse, või protsess, mida teadlikult juhitakse?
Jäätmete sorteerimine ei ole seega pelgalt keskkonnateadlike töötajate vabatahtlik hobi, vaid strateegiline juhtimisotsus, mis mõjutab nii ressursikasutust, kulusid ja ettevõtte finantstulemust kui ka keskkonnamõju. Mida vähem väärtuslikku materjali lõpetab segaolmejäätmete konteineris, seda rohkem saab seda tagasi ringlusse suunata.
Kuidas märgata oma ettevõttes konteinerit, kuhu sõna otseses mõttes raha visatakse? Millised lihtsad muudatused võivad anda kõige kiirema tulemuse? Milliseid üllatavaid võimalusi pakuvad materjalid, mida oleme harjunud pidama lihtsalt prügiks? Neile ja paljudele teistele küsimustele saab vastuse saate „Äri uus tase“ värskest episoodist.