Brasiilia ajaloo kõige ohvriterohkemas politseioperatsioonis, mis korraldati teisipäeval Rio de Janeiros ühe narkojõugu vastu, hukkus vähemalt 121 inimest, teatasid võimud kolmapäeval.
Riigipolitsei teatel olid suure narkojõugu Comando Vermelho (Punane Komando) vastu suunatud haarangut põhjalikult planeeritud enam kui kaks kuud ja nende eesmärk oli ajada kahtlusalused metsasele mäenõlvale, kus varitsuses ootas eriüksus.
“Operatsiooni suurenenud hukkunute arv oli ootuspärane, kuid mitte soovitav,” ütles Rio osariigi julgeolekujuht Victor Santos pressikonverentsil. Ta lubas ka uurida politsei võimalikku väärkäitumist.
Rio politsei kinnitas seni 121 surmajuhtumit, sealhulgas nelja politseiniku hukkumist. Advokaatide sõnul võib lõplik surnute arv tõusta vähemalt 132-ni.
President Luiz Inácio Lula da Silva ütles, et narkovägivallaga tuleb võidelda, kutsudes üles koordineeritud tegevusele kuritegelike jõukudega võitlemisel selliselt, et see ei seaks ohtu politseinikke ega süütuid kõrvalseisjaid. “Me ei saa aktsepteerida, et organiseeritud kuritegevus jätkab perekondade hävitamist, elanike rõhumist ning narkootikumide ja vägivalla levitamist linnades,” ütles ta X-is avaldatud postituses.
Rio Penha linnaosa elanikud kogusid öö jooksul lähedalolevast metsast kümneid surnukehi ja rivistasid peatänava keskele üle 70 surnukeha.
“Ma tahan lihtsalt oma poja siit ära viia ja ta maha matta,” ütles Taua Brito, ühe tapetu ema, keda ümbritsesid nutvad leinajad ja pealtvaatajad mõlemal pool pikka surnukehade rida, millest mõned olid kaetud linade või kottidega.
Pärastlõunal alustas linnaosast politseivägivalla vastast protestisõitu mootorratturite karavan, mis suundus Rio osariigi kuberneri palee ette, kuhu olid juba kogunenud punaste käejälgedega kaetud Brasiilia lippe kandnud meeleavaldajad.
Linna senine kõige ohvriterohkem politsei narkoreid enne teisipäeval toimunut oli 2021. aastal, kui Jacarezinho linnaosas tapeti 28 inimest.
Äsjane Rio de Janeiro haarang olid ka kogu Brasiilia ajaloo kõige surmavam politseioperatsioon. 1992. aastal suri 111 vangi, kui São Paulo politsei tungis mässu mahasurumiseks Carandiru vanglasse.
ÜRO kutsus juhtunut uurima
ÜRO ametnikud ja julgeolekueksperdid kritiseerisid sõjaväelise politseioperatsiooni põhjustatud suurt ohvrite arvu.
“Me tuletame võimudele meelde nende kohustusi lähtudes rahvusvahelisest inimõigustealasest seadustikust ning nõuame kiiret ja tõhusat uurimist,” teatas ÜRO inimõiguste büroo oma avalduses.
Mitmed hukkunute sugulased väitsid, et surnukehadest on näha, et need on hukatud, kuna paljudel olid käed või jalad kinni seotud, laipadel oli ka noahaavu ning mõnda ohvrit oli tulistatud näkku või kaela.
“Mitmed perekonnad teatasid ohvrite surnukehadel piinamise märkidest,” ütles inimõiguste jurist Guilherme Pimentel, kes töötas koos surnute perekondadega Rio politsei surnukuuris.
Rio osariigi julgeolekusekretär Santos ütles: “Kõiki võimalikke rikkumisi, mida minu arvates ei toimunud, uuritakse.”
Ta kinnitas, et politseioperatsiooni ja novembri keskel Brasiilias toimuvate ÜRO COP30 kliimaläbirääkimistega seotud globaalsete sündmuste, sealhulgas globaalse soojenemise teemalise C40 linnapeade tippkohtumise ja prints Williami Earthshot Prize’i tseremoonia vahel ei ole seost.
Rio kuberner Claudio Castro ütles, et ta on kindel, et operatsioonis hukkunud olid metsast politseinikke tulistavad kurjategijad.
“Ma ei usu, et keegi konfliktipäeval metsas jalutaks,” ütles ta ajakirjanikele, nimetades haaranguid võitluseks “narkoterrorismi” vastu. “Ainsad tegelikud ohvrid olid politseinikud,” ütles ta.
Rio osariigi valitsus teatas, et operatsioon oli nende kõigi aegade suurim, mille sihtmärgiks oli Comando Vermelho jõuk, kes kontrollib narkokaubandust mitmes favelas – vaestes ja tihedalt asustatud linnaosades.
Politsei teatel arreteeris nad operatsiooni käigus 113 kahtlusalust ja konfiskeerisid 118 tulirelva.
Justiitsminister Ricardo Lewandowski ütles, et vähemalt 50 föderaalpolitseinikku saadetakse ajutiselt Rio de Janeirosse võitlema organiseeritud kuritegevuse vastu.