Üle pika aja näeb Meelis ka sõpra, kellega ta mõrvaööl onu Alarile külla sõitis. Ja oma ema, kes nii nagu kõik teised kasutab oma õigust kohtus ütlusi mitte anda.
Süüdistatav, kes eelmisel istungil oli joviaalne ja segas terve päeva vältel häälekalt kohtupidamisele vahele, on nüüd surmtõsine. Ta istub vaikides, seljas sulejope. Vaatab ainiti enda ette.
Vahepeal on tema pead pöetud. Siilisoeng tundub veidi ebaühtlane.
Lähedane suhe vanaemaga
Kargu toel astub istungisaali eakas naine. Tapetud Alari ema, mõrtsuka vanaema. Kui varasematel istungitel on Meelis aina korrutanud, kui väga ta tahab juba vanaema näha, siis nüüd ei vaata ta talle kordagi otsagi.
Eakas naine tunnistajapingis vesistab ja väriseb kogu kehast.