Luminori statistika põhjal sõlmitakse ligikaudu pooled uutest kodulaenulepingutest koos kaastaotlejaga ning pooled üksinda. Teisisõnu on kaastaotlejaga koos laenu taotlemine väga levinud lahendus.

Kodulaenu kaastaotlejaks sobivad põhitaotleja abikaasa, elukaaslane, lapsevanem või laps. Sõber, kauge sugulane või tuttav selleks ei kvalifitseeru – selle taga on Volti sõnul praktiline põhjus.

„Kui sõber tuleb teise inimese kodulaenu kaastaotlejaks ning soovib aastaid hiljem ise oma kodu osta, võib olemasolev laenukohustus oluliselt mõjutada tema laenuvõimet. Seega pole kaastaotleja lihtsalt nimi lepingus – see tähendab põhitaotlejaga täpselt samasuguste kohustuste täitmist,“ sõnas ta.

Mõlemad taotlejad vastutavad laenu eest

Samuti tuleb arvestada, et laenukohustus ei jagune automaatselt kahe inimese vahel pooleks: kui kaks inimest on ühe laenu taotlejad, vastutavad nad laenu eest mõlemad täies ulatuses. Sellegipoolest ei tähenda kaastaotlejaks olemine automaatselt seda, et kaastaotleja peab ostetavasse kinnisvarasse ilmtingimata sisse kolima.

Näiteks võib kaastaotlejaks olev lapsevanem lasta ostetava kinnisvara kirjutada täielikult lapse nimele. „Küsimus pole ainult selles, kelle nimele kinnisvara vormistatakse – meie soovitus on, et läbi tuleks rääkida ka õigused, kohustused ja rahalised panused,“ lisas ta.

See muutub oluliseks näiteks olukorras, kus üks inimene panustab laenu suurema omafinantseeringuga, samal ajal kui teine maksab edaspidi igakuiseid laenumakseid või kannab muid koduga seotud kulusid.

„Kindlasti tuleks läbi arutada, kuidas jaguneb kinnisvara müügist saadav tulu siis, kui kodu soovitakse ühel hetkel müüa. Et vältida hilisemaid arusaamatusi, tasub sellised kokkulepped paika panna juba enne laenu võtmist,“ sõnas ta.

Kaastaotlejate puhul tasub enne lepingu sõlmimist läbi rääkida ka praktiline küsimus: kelle kontolt hakkab igakuine laenumakse pangale liikuma. Kuigi laenuvõtjad on panga jaoks kohustuste mõttes võrdsed, läheb igakuine laenumakse maha siiski vaid ühelt pangakontolt. Selle saab Volti sõnul juba lepingus kokku leppida.

Samas ei tähenda see, et teise laenuvõtja vastutus sellega kaoks. „Kui kokkulepitud arvelduskontol ei ole laenumakse tasumiseks piisavalt raha, vastutavad laenukohustuse täitmise eest jätkuvalt mõlemad laenuvõtjad ning pank võib nõuda puuduoleva summa tasumist ka teiselt laenuvõtjalt,“ märkis ta.

Milles omavahel kokku leppida?

Kuivõrd kodulaen on pikaajaline kohustus ning inimeste suhted ja rahaline olukord võivad selle jooksul muutuda, tasub kaastaotlejaga enne lepingu sõlmimist läbi rääkida rohkemat kui ainult laenulepingu põhitingimused. Eelkõige on oluline jõuda ühisele arusaamale järgmistes küsimustes:

„Kaastaotleja kaasamine võib olla väga mõistlik viis soovitud kodulaenu saamiseks, kuid see ei ole lihtsalt tehniline lahendus laenuvõime suurendamiseks. Tegemist on pikaajalise finantskohustusega, mille mõju ulatub mõlema inimese rahaliste plaanideni. Seetõttu tasub olulised kokkulepped teha enne laenulepingu allkirjastamist,“ sõnas Volt lõpetuseks.