Tänavuse aasta majanduskasvu prognoosi alandas Eesti Pank juunikuise 1,5% pealt 0,6%ni. Pank alandas prognoosi peamiselt seetõttu, et statistikaamet korrigeeris varasemaid SKP andmeid. Keskpanga sõnul pole nende hinnang majanduse elavnemise võimele tegelikult muutunud.
Järgmiseks kaheks aastaks prognoosib Eesti Pank Eestile üle 3% ulatuvat majanduskasvu. 2026. aastaks oodatav SKP tõus ei tulene keskpanga hinnangul aga majanduse enda tugevusest, vaid peamiselt valitsuse plaanist suunata 2026. aastal majandusse lisalaenuraha. Majanduse enda kasvutingimused paranevad aeglasemalt ja mootoriks saavad need alles 2027. aastal, kui riiklik stiimul taandub.
Hea uudisena prognoosib Eesti Pank inimeste ostujõu kiiret kasvu. Keskmine netopalk kerkib tuleval aastal üle 8%, ja kuna samal ajal on oodata ka inflatsiooni aeglustumist, võiks palga reaalne ostujõud kerkida prognoosi järgi 2026. aastal 5%.
Kui valitsus otsustab ära jätta varem kavandatud tulumaksutõusu, mis on teadaolevalt plaanis, paraneks keskmise palga saaja ostujõud veelgi rohkem – ligi 6,5%. See annab inimestele paremad tarbimisvõimalused, elavdades siseturgu ja majandust laiemalt. Selle tulemusel peaks hakkama kiirenema ka tööhõive kasv ja töötus vähenema.
Kasvu taga on miljardine laenusüst
Eesti Panga prognoos põhineb praegu kehtivatel seadustel, mille järgi kasvab valitsussektori eelarvepuudujääk järgmisel aastal 3,8%ni SKPst. See tähendab, et riik süstib majandusse võrreldes tänavusega juurde ligikaudu 1,1 miljardit eurot laenuraha.
Valitsus on aga teatanud plaanist puudujääki veelgi suurendada – 4,5%ni, mis on Euroopa Komisjoni ajutise vabastusklausliga lubatud maksimummäär.
Eesti Pank hoiatab valitsust plaani eest teha maksimaalse miinusega eelarve. Keskpanga hinnangul pole see majanduse taastumise taustal otstarbekas. Kui riik hoiab puudujäägi lubatud lae lähedal 2029. aastani, kasvaks Eesti võlakoormus üle 30%-ni SKPst ja ainuüksi intressimakseteks kuluks igal aastal pea 1% SKPst.
„Suurenev intressikulu võtaks enda alla üha suurema osa maksulaekumistest ja jätaks valitsusele väga vähe võimalusi reageerida ootamatult tekkida võivatele probleemidele,“ seisab panga teates. Kuigi sügav puudujääk annab majandusele ajutise tõuke, halvendab see pikas plaanis riigi rahalist seisu ja majanduse väljavaateid.
Tänavu püsib hinnatõus tootmiskulude ja maksutõusude tõttu kiire, ulatudes 5,3%ni. Eesti Pank prognoosib siiski, et järgmise aasta jooksul inflatsioon rahuneb ja stabiliseerub 2% lähedal.
Hinnatõusu pidurdavad palgakasvu aeglustumine, euro tugevnemisest soodsamaks muutuvad impordihinnad ning ootus nafta ja toidutoorme odavnemisele. Samuti peaks hinnasurvet leevendama ettevõtete tootlikkuse kasv, kuna majanduse elavnedes saavad firmad oma alakasutatud seadmeid ja töötajaid paremini rakendada.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani?
Saada
Kommenteeri
Loe kommentaare (192)