Sotsiaaldemokraadid esitasid presidendi valimise seaduse muutmise eelnõule ettepaneku, mis kasvatab valimiskogus pea kahekordseks nende valijameeste arvu, kes tulevad riigipead valima kohalikest omavalitsustest.  

See ettepanek taastab valimiskogus enne 2017. aasta haldusreformi valitsenud  kohalike volikogude esindajate ja riigikogu saadikute suhte, kus kaks kolmandikku valijameestest olid pärit linnade ja valdade volikogudest. 

“Kui riigikogu ei suuda presidenti ära valida, siis läheb järg valimiskokku, kus tänaste reeglite alusel oleks parlamendi ja kohalike esindajate osakaal sisuliselt võrdne. Õiglane on anda linnadele ja valdadele valimiskogus suurem roll,” põhjendas Riina Sikkut. 

Tema sõnul valitakse muudatusettepaneku tulemusena volikogudest valimiskogusse ilmselt 204 liiget, mis annab koos 101 riigikogu liikmega 305-liikmelise valimiskogu. Kehtiva seaduse alusel kuuluks valimiskogusse 208 liiget.

Sotsiaaldemokraatide teine ettepanek tagab väikestele omavalitsustele, aga ka opositsiooni kuuluvatele volikogu liikmetele presidendi valimiskogus suurema esindatuse. Praegune kord näeb ette,  et kuni 10000 hääleõigusliku kodanikuga omavalitsustest valitakse valimiskokku üks inimene. “Enamasti esindab see mees või naine koalitsiooni. Meie ettepanek sätestab, et väikseim volikogu esindajate arv on kaks. Kuna valimine toimub ühes hääletusvoorus, siis saavad nii kohalik koalitsioon kui opositsioon oma valijamehe. Kindlasti teeb see valimiskogu laiapõhjalisemaks ja demokraatlikumaks,” märkis Sikkut. 

Sotsiaaldemokraatide pakkumise järgi oleks edaspidi  volikogu esindajate arv valimiskogus omavalitsuse kohta  järgmine:  

-kuni 10000 hääleõiguslikku Eesti kodanikku – kaks esindajat ühe asemel;  

-10001–50000 hääleõiguslikku Eesti kodanikku – kolm esindajat  kahe asemel;

-50001–100000 hääleõiguslikku Eesti kodanikku – viis esindajat nelja asemel;

-üle 100 000 hääleõigusliku Eesti kodaniku – viis esindajat iga 100 000 hääleõigusliku elaniku kohta. Tallinn saaks nii praeguse 10 valijamehe asemel viis valijameest  iga 100 000 hääleõigusliku kodaniku kohta. 

37 riigikogu liiget algatas Vabariigi Presidendi seaduse valimise seaduse muutmise eelnõu tänavu 19. juunil. Eestis toimuvad  järgmised presidendivalimised 2026. aasta hilissuvel.