Energeetika- ja keskkonnaminister Andres Suti sõnul on Eesti energiasüsteemi vaja moderniseerida igal juhul. Seda tehes on kõige olulisem tagada Eesti energiasüsteemi tuleviku- ja kriisikindlus nii, et hinnamõju tarbijale oleks võimalikult väike.
“ENMAK 2035 annab selge tee, kuidas vähendada sõltuvust fossiilsest importkütusest, ent hoida samal ajal elektri lõpphind regioonis konkurentsivõimeline. Ambitsioonid ei tohiks jääda paberile, vaid need peavad muutuma reaalsuseks. Arengukavaga seame paika Eesti energiamajanduse edendamise põhisuunad ja põhimõtted, millest arengukava ellu viimise käigus detailsemaid tegevusi kavandades lähtutakse,“ sõnas minister Sutt.
Arengukava ette valmistamisega alustati 2021. aastal. Läbitud on nii eelanalüüsid, mitmed konsultatsioonid kui ka keskkonnamõjude strateegilise hindamise etapp.
Arengukava eelnõu oli avalikul konsultatsioonil kuni 29. augustini. Kokku laekus huvirühmadelt, ettevõtetelt ja ministeeriumitelt ligikaudu 340 ettepanekut. Kliimaministeerium töötas laekunud ettepanekud ja arvamused läbi ning tegi eelnõus vajalikud täiendused, et tagada suurem selgus.
Arengukava keskmes on mitmekesise tootmisportfelli tagamine, et Eesti elektrisüsteem oleks igal ajahetkel töökindel ja vastupidav. Lisaks kohalike taastuvenergiaallikate, nagu tuul ja päike koos salvestuslahendusega, optimaalsele kasutuselevõtule peame tagama piisava juhitava võimsuse olemasolu. Uut juhitavat võimsust on vaja, sest enamik olemasolevast juhitavast võimsusest on vana ning ei ole elektriturul konkurentsivõimeline, ent uute juhitavate võimsuste rajamiseni tuleb töökorras hoida olemasolevaid.
Lisaks tootmisvõimsustele on sama oluline arendada energiavõrke, et tagada veelgi parem töökindlus kriiside ajal. Kriitilise taristu füüsiline kaitse ja küberkerksus on tänapäevase energiasüsteemi toimimiseks võtmetähtsusega.
Arengukava eelnõuga seatakse eesmärgiks, et Eesti elektri hind peab kõigi tarbijagruppide (nii kodutarbijad kui tööstused) jaoks jõudma 2035. aastaks tasemele, mis on madalam kui võrdlusriikide (Taani, Läti, Leedu, Poola, Rootsi ja Soome) keskmine. Eesmärki aitavad nii uuenev tootmisportfell Eestis kui ka tugevad välisühendused.
Elektri tootmises toimub tegevustoetustest järkjärguline väljumine. Pikema elueaga projektide, nagu meretuulepargid, tuumajaam või vesisalvesti, rajamiseks kavandatakse pikaajalised, vähemalt 30-aastase tähtajaga finantseerimislahendused, mis tagavad investeeringute turupõhise tasuvuse.
Puhtale energiale üleminek on arengukava üks põhieesmärke. Ambitsioon jõuda taastuvelektri sajaprotsendilise tarbimiseni säilib, kuid see saavutatakse turupõhiselt ajal, mil tehnoloogiad on tegevustoetusteta konkurentsivõimelised, mida prognoositakse juhtuma perioodil 2030+.
ENMAK 2035 käsitleb energiasektori arengut laiemalt kui ainult elektritootmine. Näiteks gaasisektoris seatakse sihiks 2035. aastaks suurendada taastuvgaasi osakaalu kolmandikuni gaasitarbimisest. Kaugküttesektoris seatakse eesmärgiks kaugküttesüsteemide uuendamise abil vähendada piirkondlike piirhindade erinevust ja tuua järk-järgult sisse uued energiatõhusad tehnoloogiad, nagu soojuspumbad ja soojussalvestid.
Transpordisektoris on seatakse Euroopa Liidu ülesele kohustusele vastavalt sihiks, et 2035. aastaks moodustaks vähemalt 26 protsenti lõpptarbimisest puhas energia, mille saavutamiseks arendatakse laadimistaristut ja edendatakse alternatiivkütuste kasutust.
Energiamajanduse arengukava on kavas Vabariigi Valitsusele heaks kiitmiseks esitada käesoleva aasta detsembris pärast Riigikogu arutelusid.