Tugev demokraatia elab üle ka rasked ajad ning selle väärtused – vabad valimised, inimeste õigused ning võimalused ühiskonnaelus osaleda – säilivad ka heitlikel aegadel. Demokraatia tugevus väljendub väikestes asjades: näiteks mismoodi me tõlgendame internetis levivat infot, kas ja kuidas me suudame kuulata teistsuguse arvamusega inimest või kuivõrd tunneme, et meist üldse midagi otsustusprotsessides sõltub.

 Foto: Euroopa Komisjon

Vastupidav ja tugev demokraatia tugineb otseselt kodanike aktiivsusel. Oma arvamust saad öelda hääletades kohalikel, riiklikel või Euroopa Parlamendi valimistel. Iga Euroopa kodanik võib käivitada kodanikualgatuse uute seaduste vastuvõtmiseks, jagada oma seisukohti poliitikate kohta, osaleda paneelaruteludes, esitada petitsioone või lüüa kaasa kogukondlikus vabatahtlikus töös. Nende tegevuste kaudu saab igaüks osaleda Euroopa elu korraldamisel.

 Foto: Euroopa Komisjon

Kui demokraatia on tugev, siis tunnevad inimesed, et nende hääl loeb ja nende mõtteid võetakse kuulda. See teadmine muudab inimesed veelgi aktiivsemaks ja omakorda tugevdab demokraatia vastupidavust. Sellepärast on ka Euroopa otsustusprotsessid läbipaistvad ja igaühe osalemine neis on võimalik ning väga teretulnud.

 Foto: Euroopa Komisjon

Just praegu ongi Euroopa kaasamisplatvormil avatud arutelu selle üle, kuidas demokraatiat hoida ja tugevdada. Selles osalevad 150 juhuslikult valitud inimest Euroopa Liidu eri riikidest. Nad on kõik erineva tausta ja elukogemusega. Nende jagatud ideed ja soovitused on Euroopa Komisjonile edasiseks tööks väärt alusmaterjaliks.

Arutletakse selle üle, millised ohud varitsevad tänapäeval demokraatiat ja kuidas demokraatiat nende eest kaitsta. Aruteludest on välja  koorunud ohud nagu desinformatsioon ja valeinfo, polariseerumine, ebavõrdsus ja usalduse puudumine. Mitmed osalejad rõhutasid, et suur oht võib peituda sotsiaalmeedia kallutatuses, algoritmimajanduses ja tehisintellekti liigsel usaldamisel. Toetati mõtet, et  tehisintellekti võiks senisest rohkem reguleerida.