Eestis kõlab liialt palju sõjahüsteerikute hääl ning liiga vähe on konstruktiivset ja adekvaatset arutelu praeguse julgeolekuolukorra üle ja mida see meile tähendada võib, ütles kaitseväe juhataja kindralleitnant Andrus Merilo ajakirjale Sõdur. Ta lisas, et isegi kui Venemaa teeb valearvestuse ja meid ründab, siis teda ei saada kiire edu ning ei ole olemas “kolme päevaga Tallinna” stsenaariumit.
“Räägitakse, et kohe-kohe on Narva järgmine, mis vaid õhutab seda hüsteeriat ja ei vasta reaalsusele. Ma väidan, et inforuumis on adekvaatsust natukene puudu. Samas tean, et rahvas ikkagi mõtleb ise ja küsib. Kui saadakse täpselt aru, mida on vaja teha, siis ka tegutsetakse, et luua need elementaarsed eeldused valmisolekuks.”
See ei tähenda Merilo sõnul valmisolekut üksnes sõjaolukorraks, vaid ka mõneks teiseks kriisiks. Näiteks, kui elekter peaks ära kaduma või mõni lumetorm meid lõksu seab.
“Praegu tundub mulle, et see sõjahüsteeria teeb meile tõsist karuteenet. Inimene on paraku selline, et ta kardab asja, mida ta ei tea ja sattub kergelt paanikasse. Aga kui inimene on valmistunud mingiks sündmuseks, siis käitub ta märksa adekvaatsemalt. Tööd on meil veel teha.”
Merilo sõnul tuleb leida lahendus sellele, et julgeolekuolukorra muutused oleks arusaadavamad ka laiemale ühiskonnale.
“Kõik peavad mõistma, et rahuaeg on läbi. Euroopas käib täiemahuline sõda. Mis suunas see olukord edasi areneb, sõltub ka sellest, mida me ise teeme. Kui me valmistume kõige mustemateks stsenaariumiteks, siis me hoiame sõja ära. Kui arvame, et midagi ei juhtu, võime korrata ajaloolisi vigu. Sõda pole mingi ajalooline haruldus, vaid üpriski regulaarne nähtus. Tuleb asjakohaselt suhtuda ja võtta rahulikult.”
Kaitseväe juhi kinnitusel tuleb üle vaadata kaitseväe roll ühiskonna teadlikkuse
parandamises.
“Praegu oleme selles narratiivide konkurentsis sõjahüsteeriale alla jäänud.”
Vastates küsimusele, kas Eestil on võimalik olla Venemaaga võrdne vastane lahinguväljal, ütles kaitseväe juhataja, et Eestil üksi oleks see väga keeruline, aga Eesti ei ole üksi, vaid kuulub maailma tugevaimasse sõjalisse liitu NATO-sse.
“Ka Venemaa peab aru saama, et Eesti on piisavalt tugev. Isegi kui ta teeb selle valearvestuse ja meid ründab, siis teda ei saada kiire edu. Ei ole olemas “kolme päevaga Tallinna” stsenaariumit. See kukuks läbi täpselt nii nagu Ukrainas. Sellise pildi eest vastutame me aga ise. Me ehitame üles iseseisva kaitsevõime, mis panustab kollektiivkaitsesse. Seda teevad ka meie liitlased ümberringi. Venemaa peab seda hindama kui tervikut.”
Kui vaadata Eesti geograafiat, siis ei olegi kõik tegelikult nii halb võrreldes kasvõi meie naabritega ja vaadates näiteks maismaapiire, leiab Merilo.
“Kõik on tehtav. Me peame lihtsalt leidma lahendused ja veenduma, et need oleks õigeks ajaks ja efektiivselt rakendatud.”
Merilo sõnul on Ukraina sõja kogemus kinnitanud teadmisi ja hinnanguid, mis on Eesti kaitseväes olnud juba aastakümneid.
“Kui keegi arvab, et me teeme midagi fundamentaalselt uut, siis tegelikult see nii ei ole. Oleme Venemaa sõjalist doktriini mõistnud hästi. Küll aga areneb see ajas edasi ja oleme ilmselt ajaloos esimest korda olukorras, kus meil on olemas ka see potentsiaalne ressurss, et ennast enne Venemaad lahinguvalmidusse saada.”
Merilo sõnul on praegu kinnitunud arusaam, et peame õhudomeenis saavutama võime piirata vastase tegevusi meie õhuruumis võimalikult kiiresti.
“Eestil puudub ka siin sügavus. Ukraina on meiega võrreldes märksa paremas seisus. Neil on territooriumi tohutult palju rohkem kui meil. Maadomeenis on seis hea. Meredomeenis on vaja üht-teist veel parandada. On pikaajalisi protsesse, mis on ka jõus. Praegu tuleb tõdeda, et kõik, mis on seotud Eesti kihilise õhukaitsega, peame kõige kiiremini valmis tegema ja integreerima. See ei tähenda nüüd, et me keskendume ainult õhukaitsele, aga see on üks tähelepanu vajav koht, millest on ka avalikult räägitud nii meil kui kogu NATO-s.”