Leidub mitu põhjust, miks see riik on hasartmängutööstuse teerajaja ja silmapaistev näide. Näiteks oli Eesti üks esimesi riike ELis, kus 2010. aastal kehtestati täielik litsentsisüsteem veebikasiinodele. Sel ajal tegutsesid paljud teised riigid ikka veel omamoodi hallil alal ja mitmes Euroopa osas kehtisid keelud. Seega aitas Eesti kujundada tavasid, millest teised riigid on hiljem inspiratsiooni saanud.
Juba varakult sai selgeks, et huvi hasartmängude vastu ei vähene – pigem vastupidi. Tänapäeval saad internetis mängida laias valikus kasiinomänge, näiteks avasta mänge, mida pakub uus online-kasiino x3000.ee. Eesti otsustas hasartmänge mitte keelustada, vaid neid litsentsisüsteemi kaudu reguleerida.
Eesti astus varakult sammu digitaalsesse hasartmängumaailma
Kui Eesti oma litsentsisüsteemi 2010. aastal kehtestas, ei olnud veel kindel, kas veebipõhiseid hasartmänge üldse lubatakse. Teistes Euroopa riikides peeti internetipõhiseid hasartmänge pigem ohuks – tarbijatele, riigile ja traditsioonilisele hasartmängutööstusele, st füüsilisele sektorile, nagu loteriid ja bingosaalid. Digitaliseerimise käigus ei pidanud Eesti veebipõhiseid hasartmänge probleemiks, vaid pigem digimajanduse osaks. Riik nägi, et tehniliste tööriistade ja tõhusa reguleerimise toel võib see tööstusharu olla kasulik mitmel moel.
Maksu- ja Tolliamet on algusest peale vastutanud regulatsiooni ja järelevalve eest, tagades hasartmängude nõuetekohase läbiviimise. Selleks, et ettevõtted saaksid Eestis pakkuda seaduslikke hasartmänguteenuseid, pidid nad esitama digitaalse tegevusloa taotluse – ning pärast selle heakskiitmist said nad alustada hasartmängude pakkumist. Kuna tegemist on rahaga, on vaja ka selget ja hästi määratletud regulatiivset raamistikku.
Lihtsusel ja läbipaistvusel põhinev litsentsimudel
Lihtsus, läbipaistvus ja digitaalne kontroll on Eesti litsentsisüsteemi põhiprintsiibid – see iseloomustab ka paljusid riigi haldusasutusi. Aga kuidas litsentsisüsteem tänapäeval toimib?
Esiteks peavad kõik hasartmänguoperaatorid, kes soovivad Eestis tegutseda (nii füüsiliselt kui ka veebis), taotlema kahte erinevat luba. Esimene neist on tegevusluba ja teine korraldusluba. Tegevusluba kiidab heaks hasartmänguettevõtte tervikuna, korraldusluba täpsustab pakutava hasartmängu tüübi, näiteks online-kasiino või loterii. Kuna hasartmängumaks on vaid 5% tuludest ja Eesti on Euroopa Liidu liige, tahavad paljud operaatorid tegutseda just siin.
Selle tulemuseks on suurem maksutulu, järelevalve ja tarbijakaitse paranemine ning üldiselt turvalisem keskkond Eesti mängijatele.