Rahandusministri ettepanekute järgi kavatseb valitsus Teede Tehnokeskuse erastada ning vähendada riigi osalust Eesti Postis ja Tallinna Sadamas.
Riigi äriühingute kogukäive vähenes 2024. aastal 4,5 protsenti, samas koondpuhaskasum tõusis taas positiivseks, ulatudes 184 miljoni euroni (2023. aastal -339 miljonit), selgus riigi osaluste koondaruandest. Kasumit teenis 18 ettevõtet, kaks rohkem kui aasta varem, teatas rahandusministeerium.
Valitsus arutab ka riigi osaluste muutmist riigi osalusega ettevõtetes. Rahandusminister Jürgen Ligi tegi valitsusele ettepanekud, mille järgi vähendatakse riigi osalust AS-is Tallinna Sadam kuni 51 protsendini (praegu 67 protsenti) ning analüüsitakse osaluse vähendamist AS-is Eesti Post, mis on praegu 100 protsenti riigi omanduses, pärast postiseaduse uuendamist ja teenuse rahastamismudeli muutmist.
Samuti viiakse ellu 2021. aastal tehtud otsus AS Teede Tehnokeskuse erastamiseks. Lisaks vaadatakse üle riigi osalus ja hinnatakse võõrandamise viisi Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS-is, kus osaluste valitseja ehk regionaal- ja põllumajandusministeeriumi hinnangul ei ole osaluse säilitamine tulevikus enam vajalik.
“Riik ei pea olema omanik seal, kus erasektor suudab teenuseid pakkuda sama hästi või paremini. Tallinna Sadama, Teede Tehnokeskuse ja Eesti Posti puhul on järgmine samm leida tasakaal avaliku huvi ja turu toimimise vahel,” ütles rahandusministeeriumi halduspoliitika asekantsler Kaur Kajak.
Riigil oli 2024. aasta lõpu seisuga osalus 26 äriühingus, millest 21 olid täielikult riigi omandis ja neljas omas riik enamusosalust. Aasta jooksul lõpetasid aktiivse tegevuse kolm ettevõtet: Nordica) pankrot kuulutati välja 2025. aasta alguses, Transpordi Varahaldus, mille vara praegu maha müüakse ning Operail, mis müüs tervikuna oma äritegevuse ja kannab peale seda nime AS Raudtee Varad.
Samas nähtus riigi osaluste koondaruandest, et näiteks meditsiini, ettevõtluse toetamise ja kultuuri valdkondades jääb riigi roll endiselt keskseks. Riigil oli 2024. aasta lõpu seisuga 64 sihtasutust, kaks rohkem kui 2023. aastal. Sihtasutuste varade kogumaht kasvas 4,1 protsenti ja ulatus 2,05 miljardi euroni. Omatulud suurenesid 12 protsendi võrra, mis näitab sõltumatuse kasvu riiklikest toetustest. Samas vähenes puhastulem 23 protsenti, sest püsikulude kasv ületas tulude kasvu.
Riik on lisaks 15 mittetulundusühingu liige, sealhulgas üheksas piirkondlikus ühistranspordikeskuses. Rahandusministeerium peab vajalikuks kõigis ministeeriumides liikmesuste ülevaatamist, et tagada liikmesuste asjakohasus ja vältida kattuvaid rolle.