Selline tervikpilt esineb Tartu leidude seas esimest korda, aga sarnase kahli alaosa on varem teada Pärnust. Ehkki paljud kahlimotiivid on rahvusvahelise levikuga, ei tundu tegu olevat levinud kujundusega.

Renessansiaja kahlitel kasutati kujutatu tähistamiseks sageli lühendeid, mille lahtimõtestamine on sajandeid hiljem olnud paras pähkel. Tundub tõenäoline, et MEIS: võiks märkida meistrit, kuid mida on mõeldud täheühendiga HILb?

Ühe võimalusena tuleks kõne alla Hildebrand, Nibelungide laulust tuntud relvameister. Temanimelises kangelaslaulus võitles Hildebrand oma poja vastu ning ehkki sellest laulust kahevõitluse tulemus ei selgu, teati, et see lõppes Hildebrandi poja Hadubrandi surmaga. Hiliskeskajal levis ka teine versioon, kus võitlejad Hildebrandi võidu järel ära lepivad.

Ahjukahhel arheoloogi peopesal.Ahjukahhel arheoloogi peopesal. Foto: Arheox OÜ

Ehkki kahlil kujutatud isikut kindlalt tuvastada ei õnnestunud, lubab see leid arvata, millised legendid olid hiliskeskajal ja varauusajal sedavõrd populaarsed, et jõudsid ahjukahlitele ja nende vahendusel toonaste tartlaste kodudesse.

Kas kunagine kahlimeister ja toonased linlased mõistsid neid kujutisi samamoodi, nagu tänapäeva uurijad neist aru saavad, võib vaid oletada.

Tartu linnamuuseumi arheoloog

NÄDALA (12.–18. oktoober) LEID

Pakkekangas. Mõõtkava üks pulgavahe tähistab sentimeetrit.Pakkekangas. Mõõtkava üks pulgavahe tähistab sentimeetrit. Foto: Jaana Ratas

Kitsekarvadest kootud pakend, mis algul paistis nagu mõni vaip

Enamasti saab Siuru alalt maa seest päevavalgele ilmunud esemeid tutvustada peopesal, kuid selle nädala leid on teises mõõtkavas: väljalaotatult on selle kangaräbala mõõtmed ligi 60 × 40 sentimeetrit.

Ehkki säilinud on vaid katke suurema tekstiili servast, on hästi näha eseme jämedakoeline, labase sidusega struktuur. Mullasena välja tulnult paistis see vaibana, siiski on tegu vaid kattematerjaliga, millel on paralleele mitmest Põhja-Euroopa kaubalinnast, kuna sellisesse kangasse pakiti mitmesuguseid saadetisi.