Ajaleht The Wall Street Journal kirjutab, et terrorirühmitus al-Qaeda võib lähiajal vallutada Lääne-Aafrikas asuva Mali pealinna. USA valitsus kutsus oma kodanikke Malist viivitamatult lahkuma.
Džihadistid liiguvad Malis kiiresti edasi ning ohustavad riigi pealinna Bamakot. Julgeolekuekspertide sõnul on nad jõudnud linna vallutamisele lähedale, kuid tõenäoliselt ootavad veidi enne otsustava löögi andmist, vahendas The Wall Street Journal.
Džihadistid blokeerivad nüüd toidu- ja kütusetarneid Bamakosse, takistades seeläbi ka armee tegevust piirkonnas.
Euroopa julgeolekuametnike sõnul panustab al-Qaeda kohalik haru Jama’at Nusrat al-Islam wal-Muslimin (JNIM) pigem sellele, et võtab linna blokaadi abil üle.
JNIM loodi 2017. aastal, kui ühinesid mitu terrorirühmitust, seejärel vandus JNIM al-Qaedale truudust. Lääne ametnike sõnul toetab al-Qaeda Afganistani–Pakistani piirkonnas asuv juhtkond nüüd JNIM-i, aidates seda pommide valmistamisel ja ideoloogilise väljaõppe andmisel.
Džihadistid korraldavad nüüd Bamako lähedal varitsusi. Teisipäeval langesid rünnaku alla veoautod, mis vedasid Mali pealinna kütust.
Huntale lojaalsed väed ei suutnudki rünnakut ära hoida. “Nad ootasid kolm nädalat kütust, seda ei tulnudki,” ütlesid asjaga kursis olevad inimesed.
Kütuse kättesaadavus mängib konfliktis üha suuremat rolli. Kohalik elanik Ibrahim Cisse rääkis, et Bamakos on bensiini hind peaaegu kolmekordistunud.
Samal ajal toimuvad ka mujal Lääne-Aafrikas islamistide ülestõusud. Terrorirühmitused hiilivad edasi juba Guinea lahe rannikule, kus asuvad jõukamad piirkonnad. Lääne ametnikud muretsevad üha rohkem, et al-Qaeda võib saavutada kontrolli kas Burkina Faso või Mali üle.
Malis elab 21 miljonit inimest ning üha rohkem on õhus märke, et just see riik võib esimesena langeda terroristide kätte.
Islamistid on juba Süürias ja Afganistanis tõestanud, et suudavad edukalt pidada kurnamissõda. JNIM on teatanud, et plaanib järgida Talibani eeskuju, mis suutis Afganistani täielikult vallutada.
Malis algas mäss juba 2012. aastal, hiljem asus aga kohalikke terroriste juhtima Iyad ag Ghali. Viimane on endine rokkmuusik, seejärel ta aga radikaliseerus ning keelas muusika oma kontrolli all olevatel territooriumidel.
2020. aastal toimus Malis veel ka riigipööre, mis tõi võimule sõjaväe, kuid peagi puhkesid armees sisemised erimeelsused.
Mali hunta saatis riigist välja ka Prantsuse väed, seejärel hakkas uus režiim koos riiki kutsutud Vene Wagneri grupeeringuga võitlema al-Qaeda ja teiste terroristide vastu. Nad ei ole suutnud ülestõusu maha suruda ning paljud kohalikud elanikud on liitunud hoopis islamistidega
Näiteks kohalik talunik Seydou Bah elas 2022. aastal üle Wagneri vägede korraldatud veresauna. Pärast seda põgenes ta džihadistide kontrolli all olevasse asulasse. Hiljem põgenes Bah üldse riigist.
“Olgu see siis armee või JNIM-i alluvuses, vabadust ei ole,” rääkis Bah.
Hunta pöördus nüüd täiendava abi saamiseks Venemaa poole ning Moskva lubaski saata kuni 200 000 tonni naftat. Samal ajal kutsus USA oma kodanikke Malist viivitamatult lahkuma.