Tsahkna rääkis, et eesmärk on suurendada hasartmängumaksu laekumist riigile. “Praegune plaan on see, et kui hetkel laekub suurusjärgus 22 miljonit eurot, siis kui see kõik töötab ja prognoosid peavad, siis see võiks kasvada 2028. aastaks juba 30 miljonini,” lausus Tsahkna.
“See raha läheb kõik otseselt kultuuri ja sporti. Loodetavasti võtab see maha pinget nendest iga-aastastest läbirääkimistest, et kui palju on võimalik riigieelarvest otse kultuuri ja sporti toetada, vaid tekib selline mehhanism ja reaalne laekumine suuremas skaalas,” rääkis Tsahkna.
Eelnõuga kärbitaks hasartmängumaksu veebikasiinodele järk-järgult praeguselt kuuelt protsendilt neljale.
Võrklaev on eelnõu suhtes kriitiline
Endine rahandusminister, Reformierakonna liige Mart Võrklaev ütles Eesti Ekspressile antud intervjuus, et kaughasartmängumaksu langetamine tuleks ära jätta või edasi lükata, sest see ei aita inimesi. “Oleme tervet rida makse tõstnud. Hasartmängumaksu tõusu otsustasime 2023. aastal. Ja nüüd ühe Eesti 200 saadiku ettepanekul hakatakse seda langetama,” ütles Võrklaev.
“Rahandusministeeriumi prognoos ütleb, et 2026. aastal kaotame selle maksulangetusega kuus miljonit, 2027. aastal kaheksa miljonit ja 2028. aastal 10 miljonit eurot. Uus skeem on üles ehitatud mõttele, et kui maksu langetame, tuleb Eestisse hästi palju õnnemängude korraldajaid. Aga pärast seda, kui 2023. aastal otsustasime maksu tõsta, tuli juurde üheksa mängukorraldajat. Ja neli miljonit eurot aastas. Prognoos, mis ootab siia massiliselt hasartmängukorraldajaid, on kanajalgadel,” kritiseeris Võrklaev.
Võrklaeva sõnul on pretsedenditu, kuidas toodi koalitsioonilepingu läbirääkimistele kitsa huvigrupi esindaja. Võrklaev kurtis veel, et praegune valitsus rahandusinimesi ei kuula.
Tsahkna: see on poliitiline lahmimine Võrklaeva poolt
“Ma olen Võrklaevaga koos ka töötanud valitsuses, kui ta oli rahandusminister. Väga viisakalt öeldes igasuguste prognooside suhtes oli siis väga palju kahtlusi, mis on hiljem kahjuks tõeks osutunud. Me ikkagi lähtume nendest andmetest, mis on läbimõeldud ja seetõttu on ka võetud vastavad sammud kasutusele,” kommenteeris Tsahkna.
“Esiteks vaadatakse, kas hakkab rohkem laekuma läbi nende maksualanduste sammude. Need on 0,5 protsendi kaupa. Ja kui jõuavad laekumised nii kõrgele tasemele, kui on vaja – 27 miljonit, täna on 22 miljonit – siis tegelikult käivituvad muud sammud. Seal on ka võetud ettevaatusmeetmed, et juhul kui võimalikud prognoosid ei tööta niimoodi, et päris elu ei ole selline, et maailmast hakkab maksuraha siia tulema, siis me neid samme ka ette ei võta,” lausus Tsahkna.
“Selline poliitiline lahmimine, mida härra Võrklaev viimasel ajal teeb, ei ole nagu väga kohane,” lisas ta.
“Ma soovitan ka minu heal sõbral Mart Võrklaeval natuke kastist välja mõelda, mitte elada minevikus,” sõnas Tsahkna.
Tsahkna sõnul on tegemist süsteemse spordi ja kultuuri rahastamise aluste muutmisega. “Kui see õnnestub, siis Eesti kultuur ja sport saab pikaaegse ja parema rahastuse. Kui prognoosid ei õnnestu, siis me oleme vastavad sammud ka ette näinud. Me lihtsalt suvaliselt ei rapsi,” ütles Tsahkna.
“Sellist poliitilist mängu ma tavaliselt väga ei toeta ja seekord ka mitte,” rõhutas Tsahkna.
Michal: kui laekumised ei kasva, tuleb kultuurile see kompenseerida
Peaminister Kristen Michal (RE) võrdles hasartmängumaksu tõstmist ettevõtte tulumaksu kaotamisega. “See oli miinusmärgiga projekt. Öeldi, et arvutus näitab, et midagi ei laeku ja majandus kukub auku. Kui ma õigesti mäletan, siis järgnevatel aastatel kasumid kasvasid üheksa korda, kümme korda, 11 korda. Tegelikult see kõik tuli kapist välja ja Eesti majandus sai hoo sisse,” rääkis Michal.
Michali sõnul ei saagi rahandusministeerium seda maksulangetust adekvaatselt prognoosida. Michal tõstis esile, et Eestisse ei tuleks mängimist, vaid ettevõtete litsentsid ja raamatupidamine. Oluline on tema sõnul, et see oleks kontrollitav ning seetõttu on plaanis tugevdada rahapesu andmebüroo (RAB) tööd.
“Ma arvan, et rahandusministeeriumi hoiatused erinevate arvamuste kohapealt on täitsa omal kohal. Ma arvan, et Mart Võrklaeva positsioon keskmisest palju ei erine. Me kindlasti vaatame peale ja püüame mingeid riske mitte suurendada, aga täiendavat raha saada sporti ja kultuuri,” lausus Michal.
Michal rääkis, et kui maksulangetus Eestisse uusi litsentse ei too, siis valitsus kompenseerib teiste valdkondade kärbetega kultuurivaldkonna jaoks puudu jääva raha. “Kultuuri me seda auku kindlasti ei tekita. Me tõstame mujalt siis sinna juurde,” sõnas peaminister.
Võrklaeva kriitikale, et valitsus rahandusinimesi ei kuula, väitis Michal vastupidist. “Kui seda valitsust vaadata, siis ainult rahandusinimesi me muudkui kuulamegi,” ütles Michal.
Riigikogus läbis Reformierakonna ja Eesti 200 saadikute esitatud eelnõu esimese lugemise 21. oktoobril.
Lisaks Võrklaevale on hasartmängumaksu langetamise suhtes kriitikat avaldanud ka rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann, kes samuti Reformierakonda kuulub, riigikogu opositsioon ja rahandusministeerium.
Akkermann: see on õnnemäng
Annely Akkermann ütles neljapäeval ERR-ile, et maksulangetusest võib hakata raha rohkem laekuma, aga võib hakata ka vähem laekuma.
“Need spordirajatised ja fond, kust toetatakse neid kultuuri ja spordi ühinguid,
kes ise eraraha kaasavad… Õigupoolest oled vast saanud ka olemasoleva hasartmängumaksu määraga laekuvad hasartmängumaksud neile ümber suunata. Aga noh… Me oleme tõstnud hasartmängumaksu ja küllalt suurelt tõstnud – viielt protsendilt kuuele protsendile. See on ju 20-protsendiline
tõus tegelikult maksumääras. Aga võib-olla see ikka läheb liiga kõrgeks ja
me suudaksime oma arenenud digikeskkonda pakkuda ka rohkematele ettevõtetele, kui see määr on madalam. Ma ei oska seda öelda. Ütleme nii, et ma pean seda õnnemänguks, aga ma olen valmis seda riski võtma,” kommenteeris Akkermann.
“Kui on näha, et madalama maksumääraga ikkagi rohkem absoluutarvudes hasartmängumaksu ei laeku, siis saame ju tagasi tõsta,” lisas Akkermann.