Venemaa režiimi juht Vladimir Putin ei ole valmis Ukrainas rahu saavutamiseks kompromisse tegema ja kavatseb sõda jätkata hoolimata riiki tabanud tagasilöökidest, seisab USA luure hiljuti valminud hinnangus, millest kirjutas meediakanal NBC News.
USA kongressi liikmetele oktoobris edastatud raporti kohaselt on Putin võtnud agressiivsema hoiaku kui kunagi varem pärast Ukraina täiemahulise sissetungi algust, teatas NBC News informeeritud allikatele viidates. Selle põhjus on Vene armee suured kaotused ja probleemid riigi majanduses, mis on jõudnud sõja neljandal aastal majanduslanguse äärele. Nüüd püüab Putin õigustada tekkinud kaotusi, vallutada rohkem Ukraina territooriumi ja allutada Ukraina üldiselt Venemaale, ütlesid NBC Newsiga rääkinud kaks kõrget ametnikku, kellest üks töötab kongressis.
Kahe teise allika sõnul on praegune luurehinnang kooskõlas sellega, kuidas USA ja lääne luureagentuurid on hinnanud Venemaa positsiooni alates 2022. aasta veebruarist, mil Putin käskis alustada täiemahulist sissetungi Ukrainasse.
NBC lisas, et Valge Maja keeldus luurehinnangut kommenteerimast, kuid viitas president Donald Trumpi rahupüüdlustele.
“Ta on selgelt öelnud, et on aeg tapmine lõpetada ja sõlmida kokkulepe sõja lõpetamiseks. Ameerika Ühendriigid jätkavad sõja rahumeelse lahendamise eest seismist ning püsiv rahu sõltub Venemaa valmisolekust pidada heas usus läbirääkimisi,” märkis Valge Maja esindaja.
Trump on lubanud vahendada Ukraina sõja lõpetamist ja presidendikandidaadina lubas ta, et toob rahu 24 tunni jooksul pärast ametisse naasmist. Kuid tema katsed veenda Venemaad läbirääkimiste laua taha tulema ja relvarahuga nõustuma on seni ebaõnnestunud, märkis NBC News.
Väljaanne tõdes, et Trumpi retoorika on viimastel kuudel muutunud ning ta on väljendanud kasvavat frustratsiooni ja kannatamatust Putini suhtes, süüdistades teda selles, et ta ei ole astunud samme nende vestlustes tehtud positiivsete avalduste toetuseks.
“Iga kord, kui ma Vladimiriga räägin, on mul head vestlused ja siis ei vii need kuhugi. Nad lihtsalt ei vii kuhugi,” ütles Trump eelmisel nädalal.
Trump ütles isegi avalikult, et ta võib sel kuul Ukrainale tarnida USA-s toodetud pikamaarakette, kuigi hiljem, pärast telefonivestlust Putiniga, loobus ta sellest ideest.
Trumpi kasvava frustratsiooni märgiks oli ka see, et ta tühistas eelmisel nädalal Budapestis toimunud plaanitud kohtumise Putiniga ning kehtestas esimest korda pärast ametisseastumist jaanuaris Moskva vastu karistusmeetmed, kehtestades sanktsioonid kahele suurimale Vene naftakompaniile, Rosneftile ja Lukoilile.
“Ma lihtsalt tundsin, et on aeg,” ütles Trump ajakirjanikele, kirjeldades uusi sanktsioone kui tohutuid ja lisades, et ta oli nende rakendamisega kaua oodanud, kuid avaldas samas ka lootust, et need ei jää kauaks kestma.”Loodame, et sõda lahendatakse,” ütles Trump.
NBC Newsi artiklit vahendanud väljaanne The Moscow Times lisas, et oma viimases telefonikõnes Trumpiga olevat Putin nõudnud Washington Posti allikate sõnul Ukrainalt sõja lõpetamise eeltingimusena Donetski oblasti loovutamist. Vastutasuks väljendas ta valmisolekut loovutada osa praegu Vene vägede käes olevast Zaporižžja ja Hersoni oblastist Ukrainale.
Pärast kõnelusi Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskiga tegi Trump ettepaneku külmutada konflikt praegusel rindel. Moskva aga jätkas oma visiooni rõhutamist konflikti lõpetamiseks. See olevatki ajendanud Trumpi tühistama varem väljakuulutatud kohtumist Putiniga Budapestis ja kehtestama sanktsioone Rosnefti ja Lukoili vastu. Putin nimetas seda poliitilise surve katseks, rõhutades, et ükski enesest lugupidav riik ei tee kunagi surve all midagi.
Väljaande The Economist andmetel peaks Venemaa armee praeguse edasiliikumise tempo juures võitlema Donbassi ja kahe osaliselt okupeeritud oblasti täielikuks vallutamiseks kuni 2030. aastani.
The Economisti hinnangul on Venemaa alates selle aasta maist, mil alustas ulatuslikku pealetungi rindel, vallutanud vaid 0,4 protsenti Ukraina territooriumist ega ole saavutanud olulisi eesmärke. Selline piiratud edu on aga tulnud kõrge hinnaga. The Economist arvutas, et täiemahulise sissetungi algusest kuni selle aasta jaanuarini oli Venemaa armee kaotanud 640 000 – 877 000 sõdurit, kellest 137 000 – 228 000 on surnud. 13. oktoobriks oli see arv suurenenud ligi 60 protsendi võrra, ulatudes 984 000 kuni 1,438 miljonini, sealhulgas oleks surnute arv vahemikus 190 000 – 480 000.
Venemaa kindralstaabi ülem Valeri Gerassimov teatas augusti lõpus, et Vene armee oli vallutanud 99,7 protsenti Luhanski oblastist, 79 protsenti Donetski oblastist, 74 protsenti Zaporižžja oblastist ja 76 protsenti Hersoni oblastist. Kokku kontrollib Vene armee umbes viiendikku Ukraina territooriumist.